LISA 1. Patrice Pavisi etendusanalüüsi küsimustik

Selle küsimustiku esimene versioon on välja töötatud 1980. aastatel, peamiselt Pariisis etendunud ja üldisemalt lääne kultuuri kuuluvate lavastuste põhjal, ning avaldatud raamatus “Voix et images de la scène”. Esitan siinkohal selle viimase versiooni, kus on arvesse võetud varasemaid vastuväiteid ja teatriloomingu arenguid.

1. Lavastuse üldjooned
a) Kuidas püsivad koos lavastuse elemendid (lavaliste süsteemide seosed)?
b) Lavastuse sidusus või selle puudumine: millele lavastus tugineb?
c) Lavastuse koht kultuurilises ja esteetilises kontekstis.
d) Mis lavastuses häirib: millised on tugevad, nõrgad või igavad kohad? Kuidas lavastus paigutub nüüdisaegsesse teatripilti?

2. Stsenograafia
a) Ruumitüübid: linnaruum, arhitektuuriline ruum, lavaruum, žestide ruum jm.
b) Publikuruumi ja mänguruumi suhe.
c) Ruumi struktureerimise printsiibid:

1. lavaruumi ja selle hõivamise dramaturgiline funktsioon;
2. lava ja lavavälise ruumi suhe;
3. seos kasutatud ruumi ja lavale seatud draamateksti fiktsionaalsuse vahel;
4. näidatava ja varjatu vahekord;
5. kuidas stsenograafia muutub? Millele muutused tuginevad?

d) Värvide, vormide ja materjalide süsteemid, nende konnotatsioonid.

3. Valgustus
Olemus, seos fiktsiooniga, etendusega, näitlejaga.
Mõju etenduse vastuvõtule.

4. Rekvisiidid
Olemus, funktsioon, materjal, suhe ruumi ja kehaga, nende kasutamise süsteem.

5. Kostüümid, grimm, maskid
Funktsioon, süsteem, suhe kehaga.

6. Näitlejatöö
a) Näitlejate välimuse kirjeldus (kehaplastika, miimika, grimm); muutused välimuses.
b) Näitlejate eeldatav kinesteesia, kuidas vaataja seda tajub.
c) Tegelase loomine; näitleja/roll.
d) Näitleja ja trupi suhe: ümberpaiknemised, suhted tervikuga, trajektoorid.
e) Teksti ja keha suhe.
f) Hääl: omadused, mõju, suhe lavakõne ja lauluga.
g) Näitleja staatus: minevik, positsioon teatris jm.

7. Muusika, müra ja vaikuse funktsioon
a) Olemus ja tunnusjooned: seos faabula ja lavakõnega.
b) Millal need avalduvad? Milline on nende mõju etendusele kui tervikule?

8. Etenduse rütm
a) Märgisüsteemide rütm (repliikide vahetus, valgustus, kostüümid, žestid jm). Tegeliku kestuse ja kogetud kestuse suhe.
b) Etenduse üldine rütm: pidev või katkendlik, rütmimuutused, seos režiiga.

9. Faabula lugemise viis lavastuses
a) Mis lugu jutustatakse? Resümeerige. Kas lavastus räägib sama mis tekst?
b) Millised on dramaturgilised valikud? Kas lugemine on sidus või mitte?
c) Millised on teksti mitmetimõistetavused, milliseid lahendusi lavastus pakub?
d) Faabula struktuur.
e) Kuidas näitleja ja lava faabulat üles ehitavad?
f) Milline on draamateksti žanr uuritava lavastuse järgi?
g) Muud lavastamise võimalused.

10. Tekst lavastuses
a) Lavaversiooni valik: millised on muudatused?
b) Tõlke eripära (kui on tegu tõlkega). Tõlge, adaptatsioon, ümberkirjutus või originaaltekst?
c) Milline osakaal on lavastuses draamatekstil?
d) Teksti ja pildilisuse, kuuldava ja nähtava suhe.

11. Vaataja
a) Millisesse teatriinstitutsiooni kuulub vaadeldav lavastus?
b) Millised olid ootused (tekst, lavastaja, näitlejad)?
c) Milliseid eeltingimusi on vaja etenduse hindamiseks?
d) Kuidas reageeris publik?
e) Vaataja roll tähenduse loomisel. Kas esitatu soodustab ühest või mitmetist mõistmist?
f) Millised pildid, stseenid, teemad puudutavad ja jäävad meelde?
g) Kuidas lavastus suunab vaataja tähelepanu?

12. Kuidas etendust jäädvustada (pildistada, filmida)? Kuidas seda meeles hoida?
Mida ei saa üles tähendada?

13. Mida ei saa tähendustada?
a) Mis ei omandanud lavastuse mõistmisel tähendust?
b) Mis ei ole taandatav märgile ja tähendusele? Miks?

14. Kokkuvõte
a) Milliseid eriprobleeme tuleks uurida?
b) Muud märkused ja kategooriad uuritava lavastuse ja küsimustiku tarbeks.