8.3. Alalisvoolumootorid (lisamaterjal)
Harjavabad alalisvoolumootorid
Iga mootor koosneb liikuvast osast e. rootorist ja liikumatust osast e. staatorist. Mootori harjadeks nimetatakse kontakte, mille kaudu juhitakse elektrivool mootori rootoris olevatesse mähistesse. Harjavabas alalisvoolumootoris tekitatakse rootori magnetväli ainult püsimagnetitega. Seetõttu ei ole liikuvas osas mingit mähist ning puudub igasugune vajadus harjade järele. Selles loengus räägitakse samm-mootorite ja BLDC-mootorite tööpõhimõttest.
Harjadega alalisvoolumootorid
Iga mootor koosneb liikuvast osast e. rootorist ja liikumatust osast e. staatorist. Mootori harjadeks nimetatakse kontakte, mille kaudu juhitakse elektrivool mootori rootoris olevatesse mähistesse. Tüüpilises harjadega alalisvoolumootoris on rootoris magnetvälja tekitamiseks mähis ja staatoris kas mähis või püsimagnetid. Põhiline niisuguse lahenduse miinus on kontaktharjade kulumine. See-eest on kontrollelektroonika väga lihtne või puudub üldse. Harjadega alalisvoolumootor käib ka ilma mingi kontrollelektroonikata, lihtsalt alalisvooluallikast. Selles videos demonstreeritakse väga lihtsa alalisvoolumootori ehitust.
Servomootor
Alalisvoolumootoreid on palju tüüpe, igal neist on omad plussid ja omad miinused, näiteks harjavaba mootor on lihtne, kuid tema juhtelektroonika on keeruline. Harjadega mootori juhtimine on lihtne, kuid harjad kuluvad. Enamiku rakenduste jaoks on võimalik valida just see mootoritüüp, mille plussid sobivad just selle rakenduse jaoks, kuid mille miinused meid eriti ei häiri. Mootoritüüp, mis kombineerib kõigi teiste mootorite plussid, on servomootor. Servomootori juhtimist pulsilaiusmodulatsiooniga nägime ühes eelnevatest loengutest. Selles loengus näitame servomootori ehitust.