7.5. Transistorvõimendi
Selles loengus koostame väga lihtsa transistorvõimendi. Võimendatavaks signaaliks kasutame inimkeha läbivat voolu.
Jäta meelde!
Niiviisi oma kehast voolu läbi lasta võib ainult madala (6V) pinge korral! Kõrgema pingega on oht saada elektrilöök. Elektrivoolu ohtlikkus sõltub voolutugevusest ja voolu kestusest.
Voolu mõju inimesele on kirjeldatud rahvusvahelises standardis IEC 479. Alla 10 mA voolu loetakse inimesele ohutuks. Enamus inimesi suudab vähemal pool sekundit taluda voolutugevust 20 mA. Suurem vool või selle pikem kestus kutsub esile lihaste krampe, hingamishäireid ja halvemal juhul ka südamelihaste värelemise, mille tagajärjel võib lakata vereringe ning aju verevarustus.
Inimese takistuses on määrav osa nahal, sest pindmised surnud naharakud moodustavad päris hea isolaatori kihi. Siseorganite ja vere takistus on sellega võrreldes väike. Seega, kui käed on niisked või vigastatud, on elektrilöögi saamise võimalus oluliselt suurem. Väga kõrgel pingel võib inimese nahas tekkida veel läbilöök. Läbilöögi korral muutub naha takistus korraks palju väiksemaks, millega kaasneb voolutugevuse äkiline kasv.
Praktilise töö jaoks vajad järgmisi vahendeid:
- multimeeter
- makettplaat
- 6V vooluallikas
- transistorid
- takistid
- juhtmed
- valgusdioodid
Tee kaasa!
- Mõõda multimeetriga oma keha takistus ühest käest teiseni. Vaata kui palju erineb takistus juhtudel, kui käed on täiesti kuivad, kui käed on veest (või süljest) niisked, ja kui käed on higised.
- Arvuta, kui suur on voolutugevus läbi sinu keha, kui pinge on 6V.
- Arvuta, kui suure pinge korral oleks halvimal juhul voolutugevus 10mA, s.t. kui suur pinge ei ole sinu jaoks enam ohutu.
Ära mingil juhul hakka proovima, mis tunne on saada elektrilööki!
Mõõda iga transistori vooluvõimendustegur ja märgi need kuskile üles.
