7.1. Transistorite tutvustus

Kõige lihtsamas lähenduses võib transistorit ette kujutada nagu kontrollitavat lülitit. Transistor võimaldab väiksema voolu abil lülitada suuremat voolu sisse ja välja. Selles loengus vaatame mis väljaviigud on transistoril, mida transistor teeb ja kuidas transistori kontrollida. Praegu võtame baasi takisti lihtsalt 10x suurema kui dioodi takisti, järgmistes loengutes näitame, kuidas selle takisti väärtust arvutatakse.

https://youtu.be/KRIa_KxXTVw

Praktilise töö jaoks vajad järgmisi vahendeid:

  • makettplaat
  • 6V patarei
  • ümberlüliti
  • valgusdiood
  • takistid
  • npn transistor BC547B
motle.png Mõtle kaasa!

Arvuta välja valgusdioodiga jadamisi oleva takisti takistus. See käib täpselt sama moodi, nagu loengus “Schmitti trigeri hüstereesipinge mõõtmine”.

Selleks:

  1. Otsi välja valgusdioodi andmelehest, mis on selle päripinge.
  2. Otsi valgusdioodi andmelehest sellele sobiv pärivool.
  3. Lähtudes punkti 1 vastusest, sellest et patarei pinge on täpselt 6V ja sellest et avatud transistori pingelangu võib lugeda võrdseks nulliga arvuta välja pingelang valgusdioodiga jadamisi oleval takistil.
  4. Lähtudes punktidest 1-3 arvuta takisti väärtus mida tuleb kasutada valgusdioodiga jadamisi, et 6V patarei kasutusel valgusdiood ei põleks läbi transistori avamisel. Ümardame selle väärtuse lähima komplektis olemasoleva väärtuseni.

  1. Päripinge on 1,7V.
  2. Pärivool on 2mA.
  3. Pingelang on 4,3V.
  4. Takisti on 2,2kΩ.

tahtis.png Jäta meelde!
  • Bipolaartransistoril on 3 jalga – emitter, baas ja kollektor.
  • Bipolaartransistori avatakse lastes voolu baasist emitterisse.
  • Lihtsamal juhul võib ette kujutada, et avanedes bipolaartransistor “ühendab” enda sees emitteri kollektoriga.

Kasulik veebilink:

Eelmine
Järgmine