6.4. Mõõteriista sisetakistus
Senistes loengutes oleme multimeetriga mõõtnud pinget, voolutugevust ja takistust ning olnud kindel, et mõõteriist näitab õigesti. Selles loengus näitame, mis juhtudel ei tohi multimeetri näitu uskuda, vaid peab arvestama tema sisetakistusega. Selleks esitame paar näidet, kus paistab selgesti, et multimeeter valetab. Tegelikult on multimeeter samuti üks elektroonikaseade, millel on sees pealt nähtamatu takistus, mida nimetatakse sisetakistuseks. Multimeeter näitab õiget pinget, aga multimeetri külge ühendamine muudab pinged vooluringis teiseks.
Praktilise töö jaoks vajad järgmisi vahendeid:
- multimeeter
- makettplaat
- vooluallikas
- takistid
- diood
- LED
Tee kaasa!
- Ampermeetri sisetakistus hakkab mõju avaldama alles küllalt suurte voolutugevuste korral. See mõõtmine tuleb teha kiiresti, sest takistid ja multimeeter lähevad väga ruttu kuumaks ja võivad läbi põleda. Kui sa ei tunne ennast täiesti kindlalt, siis võid ampermeetri sisetakistuse mõõtmise vahele jätta.
- Mõõda ära oma multimeetri sisetakistused voltmeetri režiimis kahes sagedamini kasutatavas piirkonnas. Kirjuta saadud väärtused üles juhuks, kui kunagi vaja peaks minema.
Voltmeetri sisetakistused peaks olema umbes samas suurusjärgus, kui näidatud selles videos. Parematel ja kallimatel multimeetritel on sisetakistused üldiselt suuremad. Mida suurem sisetakistus, seda parem voltmeeter.
Jäta meelde!
Kui mõõta pingelangu väga suure takistusega takistil, siis tuleb arvestada voltmeetri sisetakistusega.
