4.2. Autori varalised õigused

Autoril on õigus mis tahes viisil oma teost kasutada ning lubada ja keelata oma loomingu kasutamine ka teistel. Sel eesmärgil on autoriõiguse seaduses ette nähtud autori varalised õigused. Erinevalt isiklikest õigustest, mis on autoriga lahutamatult seotud, on varalised õigused vabalt võõrandatavad ehk autor saab neid müüa ja kinkida. Ühtlasi saab autor sõlmida litsentsilepinguid, mille alusel lubab ta teistel oma teost kasutada. 

Autori varaliste õiguste terviklik loetelu on esitatud autoriõiguse seaduse §-s 13, mis sisaldab kokkuvõetuna järgmisi varalisi õigusi^[83]:

1. õigus teose reprodutseerimisele ehk õigus teha teosest või selle osast ajutisi või alalisi koopiaid mis tahes vormis ja mis tahes viisil;
2. õigus teose levitamisele ehk õigus levitada oma teost või selle koopiaid;
3. õigus teose tõlkimisele;
4. õigus teose töötlemisele ehk õigus teha teosest kohandusi (adaptsioone), arranžeeringuid ja muid töötlusi;
5. õigus teoste kogumikele ehk õigus koostada ja välja anda oma teoste kogumikke ning oma teoseid süstematiseerida;
6. õigus avalikule esitamisele ehk teost avalikult esitada kas elavas või tehniliselt vahendatud ettekandes;
7. õigus teose eksponeerimisele ehk õigus teost või selle koopiat üldsusele näidata kas vahetult või filmi, slaidi, televisiooni või mis tahes muu tehnilise vahendi või protsessi abil;
8. õigus teose edastamisele ehk õigus edastada teost raadio, televisiooni või satelliidi kaudu ning taasedastada kaabellevivõrgu kaudu või muul viisil, samuti õigus suunata teos üldsusele muude tehnikavahendite abil, välja arvatud interneti teel (vt järgmine punkt);
9. õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele ehk õigus teha teos kättesaadavaks sellisel viisil, et inimesed saaksid seda kasutada enda valitud kohas ja ajal;
10. õigus teostada seaduses ettenähtud korras oma arhitektuurne projekt, samuti disaini-, tarbekunstiteose jms projekt.

Kolm olulisimat varaliste õiguste plokki on: 1) õigus teosest koopiaid valmistada ja neid levitada (1.–2. punkt); 2) õigus teost tõlkida ja muul viisil töödelda (3.–5. punkt) ning 3) õigus teost erinevatel viisidel avalikkusele kuulatavaks, vaadatavaks ja muul viisil kättesaadavaks teha (6.–9. punkt). Lisaks on eraldi välja toodud õigus oma arhitektuuri-, disaini-, tarbekunstiteose vmt projekt teostada, kusjuures arhitektuuriprojekti teostamisel tuleb järgida seaduses ettenähtud nõudeid (10. punkt).

Õigus teost reprodutseerida ehk kopeerida on üks vanimaid ja peamisi autori varalisi õigusi. Inglise keeles kasutatakse autoriõigusest rääkides vastet copyright, see on sisuliselt sama mis right to copy ehk õigus teha koopiaid. Kopeerimisõigus hõlmab ka sellist kopeerimist, mille korral teose formaat muutub, näiteks fotopaberil pilt või lõuendil maal digitaliseeritakse. Samuti on kopeerimisega tegemist siis, kui helifail laaditakse näiteks Soundcloudi või YouTube’i, kuna failist tehakse koopia teenuse serveritesse, ning siis, kui fail laaditakse veebist alla oma seadme kõvakettale.

Õigus teost levitada tähendab, et autoril on õigus anda oma teos ja selle koopiad üldsusele kasutada (näiteks raamatu, CD või maalina). Pärast teose esmamüüki autori levitamisõigus lõpeb ehk ammendub, kuid rentimise ja laenutamise õigus jääb autorile alles ka peale levitamisõiguse ammendumist. Seega, kui autor on raamatu maha müünud, saab ostja selle edasi müüa, mitte aga seda raha eest laenutada või rentida. 

Töötlemise ja tõlkimise õigus on seotud teose muutmisega. Sel on kokkupuude autori ühe isikliku õigusega ‒ teose puutumatuse õigusega, mille alusel tohib autor nii ise oma teost muuta kui ka lubada seda teha teistel. Selle õiguse kasutamisega on tegemist ka siis, kui võetakse olemasolevatest muusikapaladest sämpleid ning kasutatakse neid uute muusikateoste loomisel. 

Eraldi õiguste plokk hõlmab mitmesuguseid viise, kuidas teosed avalikkusele kuulatavaks, vaadatavaks või muul viisil kättesaadavaks tehakse. See seondub autori õigusega anda teistele võimalus oma loomingust osa saada, näiteks heliteose kuulamine kontserdil, filmi vaatamine kinos, kunstiteoste väljapanek muuseumis, DJ esinemine klubis, salvestatud taustamuusika mängimine poes või restoranis, samuti teoste edastamine raadios, televisioonis ja digiplatvormidel ning nende avalikustamine veebilehtedel. Seonduvate õiguste hulka kuuluvad avaliku esitamise, eksponeerimise, edastamise ning üldsusele kättesaadavaks tegemise õigus. 

Avaliku esitamise all mõeldakse nii teose elavas ettekandes esitamist, näiteks kontserti või teatrietendust, kui ka teose salvestatud (tehniliselt vahendatud) ettekandes esitamist, näiteks playlist’i salvestatud muusika mängimist kohvikus ja kaupluses või DJ-settide raames. Sellisel viisil teose kasutamiseks peab loa hankima see isik, kes teose avalikku esitamist korraldab, näiteks kontserdikorraldaja, restoranipidaja või klubi, kus DJ üles astub.

Teose eksponeerimine hõlmab selle igasugust näitamist mis tahes avalikus või poolavalikuks ruumis ning loa peab hankima see, kes eksponeerimist korraldab või kelle ruumides teos välja on pandud (näiteks muuseumi- või kohvikupidaja). 

Edastamise^[84] õigus puudutab teoste kasutamist näiteks raadio- ja telesaadetes, kus võidakse üle kanda nii elavas ettekandes esitusi kui ka taasedastada salvestatud esitusi. Samuti puudutab edastamise õigus kaabellevivõrgu kaudu teose edastamist, näiteks Telia, Elisa ja STV vahendusel.

Üldsusele kättesaadavaks tegemise õigus võimaldab muu hulgas rakendada kõikvõimalikke digitaalseid platvorme, ka voogedastusplatvorme, kus iga kuulaja saab kuulata just seda pala, mida soovib, ja just siis, kui soovib, ehkki ta ise teose koopiat (digitaalset helifaili) ei oma. Järelikult tohib ka internetis mis tahes teost, olgu see muusikateos, kirjandusteos või kujutava kunsti teos, levitada üksnes juhul, kui autor on selleks selgesõnaliselt loa andnud. Üldsusele kättesaadavaks tegemise õigust kasutavad ning vastavaid lube omavad näiteks Spotify, Apple Music, TikTok, YouTube ja mitmesugused VOD- (video on demand) platvormid, nagu Netflix, Disney+ ja ERR-i Jupiter. 

 

Näide 4.2.1. Andrus Kivirähki romaani „Mees, kes teadis ussisõnu“ tõlked 

Andrus Kivirähki üks menukaimaid teoseid on romaan „Mees, kes teadis ussisõnu“, mille andis 2007. aastal välja Eesti Kirjanduse Sihtasutus ja mida on nüüdseks tõlgitud vähemalt 15 keelde, sealhulgas läti, tšehhi, prantsuse, vene, hollandi, taani, inglise, ungari, hispaania, saksa, leedu, makedoonia, poola, jaapani ja seto keelde. 

Tõlkeõigus on üks autori varalistest õigustest. Kui mõni kirjastaja soovib tema teose tõlkida ja mõnes muus riigis välja anda, peab ta selleks saama autorilt või teda esindavalt kirjastajalt loa. Tavaliselt esindab autori õigusi kirjastus, ent Eesti kirjanikud esindavad sageli oma õigusi ise ja sõlmivad seega ka kõikide väliskirjastustega, kes nende teoseid tõlkida soovivad, lepingud otse.  

Kollaaž romaani „Mees, kes teadis ussisõnu“ teistes keeltes ilmunud väljaannete kaanepiltidest. 
Allikas: Eesti Kirjanduse Keskus^[85].