10.3. Kontserdikorraldus ja autoriõigus
Kontserdikorralduse sektor (ingl live music sector) hõlmab kõikvõimalikke tegevusi, mille keskmes on muusikateoste kontsertesituste korraldamine: alates festivalide ja ringreiside korraldamisest kuni kontserdipaikade ja klubide haldamiseni.
Joonis 10.8
Joonis 10.9
Kontserdikorraldus puutub autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega kokku järgmistes aspektides.
- Muusikateose esitamine elavas ettekandes on autorile kuuluva avaliku esitamise õiguse kasutamine ning selleks tuleb saada temalt luba (litsents) ja maksta teose esitamise eest talle tasu. Selle õiguse raames esindavad autoreid igal pool maailmas KEO-d, Eestis täidab seda ülesannet Eesti Autorite Ühing.
- Juhul, kui kontsertesitus salvestatakse, kasutatakse autorile kuuluvat muusikateose reprodutseerimise õigust, ning olenevalt sellest, mida salvestisega pärast edasi tehakse, ka levitamise õigust ja üldsusele kättesaadavaks tegemise õigust. Peale selle kasutatakse esitaja õigust tema esitus salvestada. Niisugustel puhkudel on tarvis saada autorite ja esitajate luba.
- Kui kontsertesitust kannab üle ringhäälinguorganisatsioon, näiteks raadio- või telejaam, kasutatakse nii autorite kui ka esitajate õigust nende teoseid või esitusi (taas)edastada. Ka sellistel puhkudel on tarvis autorite ja esitajate luba.
Muusikateoste kontsertesituseks sõlmitav litsentsileping ja aruandlus
Kontserdikorraldaja vastutab selle eest, et autorite loomingu kasutamiseks oleks EAÜ-ga sõlmitud litsentsileping, ning pärast kontserdi toimumist esitab ta EAÜ-le selle kohta nii finants- kui ka repertuaariaruande.
Autoritasu suuruse arvutamine sõltub sellest, kas üritus on piletiga või tasuta, ning mingil määral ka sellest, millist repertuaari esitatakse. EAÜ kodulehel on üleval täpne ja ajakohane teave tariifide ja arvutusloogika kohta. [171] Kui tegemist on piletiga üritusega, siis arvutatakse autoritasu teatud protsendina piletimüügitulust. Üldjuhul on see 5% (ilma käibemaksuta), ent teatud juhtudel 9% (sümfoonilised ja vokaalsümfoonilised teosed), 7% (kammer- ja kooriteosed) või 2,5% (lasteüritustel laste esitatud lastelaulud). Väikese müügituluga ürituste puhul on määratud miinimumtasu (vt EAÜ kodulehte). Kui üritus on külastajatele tasuta, arvutatakse autoritasu külastajate arvu põhjal.
Koolikontserdi ehk õppetöö raames korraldatava kontserdi puhul on tegemist teose vaba kasutuse erandiga ning korraldajal ei ole tarvis kelleltki luba küsida ega teoste kasutamise eest tasu maksta. Koolikontserdi puhul eeldatakse, et pileteid avalikult ei müüda ja osalejate ring on väga piiratud: publikuks on valdavalt õpilased, õpetajad ja lapsevanemad.
Luba kontsertide salvestamiseks ja ülekandmiseks
Kui kontsert on kavas salvestada või ka üle kanda (näiteks raadio, televisiooni või muu kanali vahendusel), tuleb kontserdikorraldajal küsida kõigilt esinejatelt selleks luba. Kui tegemist on kollektiiviga, piisab loa küsimisest kollektiivi juhilt või esindajalt, tingimusel, et kollektiivi liikmed ühiselt kokku leppinud ja juhile vastava volituse andnud. Kui kontsert on salvestatud ning kontserdikorraldaja soovib seda mingil kujul avaldada ja levitada (näiteks kodulehel või digiplatvormil), siis täidab ta ühtlasi fonogrammitootja rolli. Esitajatelt saadav luba peab sellisel juhul lisaks kontserdi salvestamise õigusele katma ka õiguse salvestist mis tahes viisil avaldada ja levitada.
Ringhäälinguorganisatsioonid (näiteks raadio- ja telejaamad), kes soovivad kontserti edastada ehk eetrisse anda ning taasedastamise eesmärgil selle ka salvestada (näiteks ülekande kordamiseks), peavad samuti saama esitajatelt loa. Raadio- ja telejaamadel on tavaliselt sõlmitud EAÜ-ga litsentsileping, mis hõlmab kõiki eetrisse antava repertuaariga seotud õigusi. Ühtlasi esitavad raadio- ja telejaamad ning kaabellevivõrgu operaatorid igal kuul repertuaariaruande[172] ja maksavad selle põhjal autoritasu.
Esinemistasud ja esitajatasud
Oluline on eristada esinemistasusid, mida kontserdikorraldaja maksab kõikidele esinejatele otse ja vastavalt nendega sõlmitud kokkuleppele, ning esitajatasusid, mis hõlmavad esitaja varaliste õiguste teostamise eest laekuvat tasu ja mis on seotud esituse salvestuse kasutamisega. Esitajatasusid kogub kollektiivse esindamise organisatsioon, Eestis täidab seda ülesannet Eesti Esitajate Liit (vt ka peatükki 10.5).
