10.1. Muusikaettevõtluse toimimine
Autori, esitaja ja fonogrammitootja rollid on muusikavaldkonnas tihedasti läbi põimunud. Väga paljude muusikastiilide puhul on tavaline, et autor ja esitaja on sama isik, ning kuna muusika salvestamine ja väljaandmine ehk tootmine on digiajastul märksa lihtsam kui varem, on aina levinum seegi, et autor-esitaja on vähemalt karjääri alguses ka fonogrammitootja. Seega peavad nii muusikud ise kui ka nendega töötavad ettevõtjad mõistma, kuidas autori, esitaja ja fonogrammitootja õigusi tõhusalt hallata.
Joonis 10.2. Autor, esitaja ja fonogrammitootja on muusikavaldkonna kesksed rollid
Muusikatööstuse ülesehitus
Samamoodi nagu vesi saab olla mitmes olekus, saab ka muusikat analüüsida mitme erisugust vormi ja väärtust omava nähtuse kaudu: muusikateos, esitus (näiteks kontserdilaval) ning salvestis ehk fonogramm. Iga nähtuse ümber on aja jooksul kujunenud keeruka struktuuriga ettevõtlus, mis võimaldab teostel jõuda esituste kaudu kontserdilavale ning füüsiliste albumite ja digiplatvormide kaudu salvestatud muusika kuulajateni. Eelnevast lähtuvalt eristatakse muusikatööstuse ülesehituses tavaliselt kolme sektorit.
- Muusika kirjastamine – puudutab muusikateoste autorite varaliste õiguste teostamist. Algselt hõlmas muusika kirjastamine eelkõige nootide tootmist, tiražeerimist, müümist ja rentimist, kuid tänapäeval moodustab nootidega seonduv kirjastamisest vaid ühe, mahult sugugi mitte peamise tegevussuuna.
- Kontserdikorraldus – hõlmab kõiki tegevusi ja rolle, mis on tarvilikud selleks, et esitajad ja nende esitatavad muusikateosed jõuaksid lavale, olgu festivalidel, klubides, kontserdisaalides või eraüritustel.
- Salvestatud muusika tootmine – hõlmab kõiki tegevusi, mis on vajalikud selleks, et muusika jõuaks kuulajateni salvestatud kujul, nii füüsilistel kandjatel (vinüülplaadid, CD-d) kui ka digikanalite vahendusel.
Joonis 10.3. Muusikatööstuse ülesehitus
Tänapäeva muusikatööstuses täidab olulist rolli veel neljaski nähtus, mis ei seostu küll otseselt autoriõigusega, kuid on kuulaja jaoks muusikaga lahutamatult seotud – artist kui bränd. Oluline on mõista, et artisti ja esitaja mõisted ei ole täielikult kattuvad. Eeldatavasti on iga artist ka esitaja, kuid mitte iga esitajat ei ole põhjust nimetada artistiks. Nende erinevust saab määratleda nii-öelda brändiväärtuse kaudu: artist on nagu avalikkusele suunatud bränd, keda kuulajad teavad ja kellega nad tema esitatavat muusikat seostavad, hoolimata sellest, kas artist ise on selle muusika autor või ei ole. Artistid on näiteks nublu, 5MIINUST, Karl-Erik Taukar, Maarja Nuut ning Trad.Attack!. Mõni neist kasutab oma isikunime, mõni pseudonüümi ja mõne puhul on tegemist ansambliga.
Joonis 10.4. Artist kui avalikkusele suunatud persona või bränd
Autoriõiguse seaduses artisti ja muusiku vaheline erinevus ei kajastu, mõlemad on esitajad. Samas võib staatuse erinevus avalduda näiteks artisti ja fonogrammitootja (sageli plaadifirma) vahel sõlmitud tulujaotuse lepingutes. On tavaks, et artist saab kokkuleppe alusel mingi osa ka väljaantud albumi müügi- ja digituludest. Seevastu muusik, kes kutsutakse stuudiosse mõnda partiid sisse mängima, saab enamasti ühekordse sessioonitasu. Fonogrammitootja peab aga iga esitajaga sõlmima lepingu või vähemalt kokkuleppe õiguste üleandmise kohta. Artisti ja muusiku tasumäärad erinevad ka esitajatasude osas. Eesti Esitajate Liidu reeglite alusel saab peaesitaja ehk artist (ingl main artist) tulujaotuse skeemis rohkem punkte kui muusik (ingl session musician). [170]
Kokkuvõtteks, muusikaettevõtlust saab analüüsida nelja erisugust vormi ja väärtust omava nähtuse kaudu: muusikateos, millele tugineb muusika kirjastamise sektor; esitus, millele tugineb kontserdikorralduse sektor; salvestatud muusika ja selle tootmine; ning artisti kui brändi management, mis seob kõik ülejäänud muusikatööstuse väljendusvormid ühtseks tervikuks.
Joonis 10.5. Muusikaettevõtluse neli sektorit
