10. Autoriõigus muusikavaldkonnas

Sissejuhatav pilt

Eelmistes peatükkides on antud üldine ülevaade autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste põhialustest ning toodud hulganisti näiteid erinevatest loomevaldkondadest. Ent autoriõiguse praktilisel rakendamisel tulevad iga loomeala puhul esile omad eripärad, mis on läbi põimunud valdkonna muude aspektidega. Selleks, et mõista autoriõiguse toimimist nii-öelda seestpoolt, on kasulik läheneda teemale ka teistpidi, mõtestades autoriõigust ühe konkreetse valdkonna, antud juhul muusikavaldkonna toimimise kaudu.

Autoriõigusel ja sellega kaasnevatel õigustel on muusikavaldkonnas väga oluline ja mitmetahuline roll. Kuna muusikateoseid enamasti esitatakse ning aina sagedamini ka salvestatakse ja levitatakse (fonogrammidena), on autori, esitaja ja fonogrammitootja kui õiguste omajate rollid tihedasti läbi põimunud. Nende õigused on aluseks spetsiifilistele ärimudelitele, mida iseloomustavad valdkonna eripäradest lähtuvate kokkulepetega reguleeritud esindussuhted ja rollijaotus. Mõistmaks, kuidas teenitakse muusikaettevõtluses muusikateostega tulu, ei piisa sellest, kui teada millised varalised õigused on autoril, vaid tuleb mõista ka muusikakirjastaja ja kollektiivse esindamise organisatsiooni rolli muusikateoste litsentsimisel, tasude kogumisel, vahendamisel jms. Viimase 25 aasta jooksul digitehnoloogia valdkonnas toimunud kiire areng on muusika ja sellega seonduvate õiguste maastikku veelgi keerukamaks teinud, samas on see andnud autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele uusi võimalusi muusikat välja anda, seda levitada ja sellega tulu teenida.

Joonis 10.1. Muusikavaldkonna toimimine õiguse ja tavade ristalas

Joonis 10.1. Muusikavaldkonna toimimine õiguse ja tavade ristalas

Autoriõiguse käsitlemisel muusikavaldkonna kontekstis tuleb silmas pidada, et läänemaailmas toimib muusikatööstus üldjoontes paljuski Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia tavade ja mudelite järgi. Internetist võib selle kohta hulgaliselt lugemist, kuulamist ja vaatamist leida. Paraku puuduvad nende materjalide juures tihtilugu viited, millise riigi autoriõigust tutvustatakse, ja nii võib jääda ekslik mulje, justkui esitatud teave oleks üldkehtiv. Tegelikult on Mandri-Euroopa ja anglofoonse maailma autoriõiguse traditsioonid olulistes aspektides erinevad ning see, mis kehtib USA-s ja Suurbritannias, ei pruugi kattuda Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus kehtiva süsteemiga. Tuletagem meelde: autoriõigus on territoriaalne ja igas riigis kehtib kohalik autoriõiguse seadus.

Järgnevalt on käsitletud autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste toimimist muusikavaldkonnas. Teemakäsitluse koostamisel on eeldatud, et lugejad on eelmiste peatükkide sisuga tutvunud, mistõttu kõiki asjakohaseid mõisteid enam uuesti lahti seletama pole hakatud.

 

Accept Cookies