10.5. Teoste, esituste ja fonogrammide kasutamine

Eespool selgitati, millised õigused tekivad muusikateoste, esituste ja fonogrammide suhtes muusikaettevõtluse peamistes harudes, ning täpsustati, kuidas need on omavahel seotud. Käesolevas alapeatükis lähenetaks sellele teemale aga teoste, esituste ja fonogrammide kasutaja vaatepunktist. Teatud juhtudel puudutab kasutamine üksnes muusikateost, näiteks siis, kui seda soovitakse arranžeerida või noodina välja anda. Ent enamasti puudutab kasutamine salvestatud muusikat, mis hõlmab nii autorite, teoste esitajate kui ka fonogrammitootjate õigusi. Selleks, et otsustada, millisel juhul ja kelle käest luba küsida ning kuidas seda teha, on vaja teada, milliseid õigusi teostatakse otse ning milliseid läbi kollektiivse esindamise organisatsioonide.

Muusikateoste kasutamine

Nagu öeldud, puudutab muusikateose kasutamine (s.t kasutatakse üksnes teost, mitte selle esitust ega salvestust) ainult mõnda õigust.

• Muusikateose seadmine või tuletatud teose loomine. Selleks, et teha teosele uus seade või luua tuletatud teos, tuleb luba saada otse autorilt või tema õiguste esindajalt, näiteks muusikakirjastajalt. Kui luba on saadud, võib arranžeerija teosest loodud uue versiooni registreerida ning saada oma panuse eest ka autoritasu, juhul kui tulevikus kasutatakse just seda seadet. Tasu määr EAÜ-s registreeritud seadete puhul on 16,67%, kuid arranžeerija ja autor võivad kokku leppida ka teistsuguses jaotuses.
• Muusikateose nootide loomine ja väljaandmine. Luba nootide loomiseks ja väljaandmiseks tuleb küsida otse autorilt või tema õiguste esindajalt, näiteks muusikakirjastajalt. Noodid on autoriõiguse seaduse järgi erilise kaitse all. Nimelt, neid ei tohi kopeerida isegi mitte isiklikul otstarbel kasutamiseks, küll aga on lubatud koopiaid teha hariduslikel eesmärkidel. Seega peab kollektiiv, kes vajab teose esitamiseks noote (näiteks orkester või koor), need igaks ettekandeks rentima.
• Muusikateoste avalik esitamine hõlmab ka teoste esitamist, ent kui esitust ei salvestata, siis ei teki autoriõigusega kaasnevate õiguste mõttes esitaja õigusi (v.a isiklik õigus esitajanimele). Loa muusikateost avalikult esitada hangib kontserdikorraldaja EAÜ-st ning hiljem esitab selle kasutamise kohta finants- ja repertuaariaruande. Selleks, et kontserdikorraldaja saaks esitada korrektse repertuaariaruande, peavad esitajad andma talle täpsed andmed.

Esituse salvestamine, (taas)edastamine ja kasutamine

Kuna esitus hõlmab alati ka muusikateoseid, on selle puhul tegemist kahe eraldi õiguste komplektiga, v.a juhul, kui esitatavaid teoseid autoriõigus enam ei kaitse või polegi kunagi kaitsnud (näiteks Mozarti teosed ja rahvalooming). Selles osas käsitletakse ainult neid kasutusviise, kui esitus ka salvestatakse või (taas)edastatakse – teisisõnu, kasutatakse esitaja õigusi.

• Esituse salvestamine
  • Kui fonogrammitootja salvestab esituse ning soovib selle ka välja anda ja seda levitada, tuleb tal vormistada asjakohane leping.
  • Kui esituse salvestab keegi kontserdikülastajatest, näiteks oma nutiseadmega, siis sõltub loa vajadus sellest, mida ta kavatseb salvestisega peale hakata. Kui ta vaatab või kuulab seda ainult ise, pole luba küsida vaja. Ent niipea, kui ta otsustab salvestatud heli- või videofaili avalikult jagada, näiteks oma sotsiaalmeedia kontol, on tegemist esitaja õiguste kasutamisega ning esitajalt on vaja luba saada. Mõnikord antakse kontserdikülastajatele juba enne kontserdi algust teada, kas ja millistel tingimustel nad tohivad laval toimuvat salvestada. Kui sellist üldist luba ei anta, tuleks igal külastajal, kes soovib klippi sotsiaalmeedias näidata, pärast kontserti eraldi esineja käest luba küsida – selline olukord on aga üsna ebatõenäoline. Igal juhul, klippi ilma loata jagades tuleb arvestada võimalusega, et artisti esindaja palub selle eemaldada.
• Esituse edastamine tähendab esituse otseülekannet raadio- või telekanali vahendusel või muul viisil, näiteks live stream’ina. Edastamise õigus puudutab just esituse otsest ülekandmist, mitte salvestamist. Kui edastuse käigus esitus ka salvestatakse, näiteks selleks, et see hiljem kordussaatena eetrisse anda, tuleb mängu salvestamise õigus, mille teostamiseks on vaja eraldi luba. Ja kui salvestus tehaks veebis järelvaadatavaks, on puudutatud juba üldsusele kättesaadavaks tegemise õigus ning sellegi teostamiseks on vaja luba. Ringhäälinguorganisatsioon või mõni teine isik, kes soovib kontsertesitust edastada, selle salvestada ja hiljem ka järelvaadatavaks teha, peab esitajalt saama loa kõigi nende õiguste kasutamiseks. Kui esitus on edastamise käigus salvestatud ning õiguspäraselt, s.t esitaja loal, üldsusele suunatud, siis on esitajal õigus salvestise kasutamise eest tasu saada. Seda tasu kogub Eesti Esitajate Liit. Kontsertsalvestuste avaldamiseks veebilehel on EAÜ loonud uue litsentsi.^[178]

Salvestatud muusika kasutamine

Fonogrammide kasutamisel kasutatakse alati ka neil kuuldavaid muusikateoseid ja nende esitusi. Seega tuleb saada vajalikud load kõigilt õiguste omajatelt. Alljärgnevalt on avatud peamised fonogrammide kasutamise ja selle eest tasu kogumise viisid.

• Avalik esitamine – hõlmab salvestatud muusika mängimist taustaks, tantsuks või muul eesmärgil mis tahes üldsusele avatud kohas, näiteks restoranis, kohvikus, kaupluses, juuksurisalongis, klubis või spordisaalis. Sellistes kohtades fonogrammi avalikuks esitamiseks tuleb sõlmida KEO-ga litsentsileping ja maksta talle litsentsitasu, kuna neid õigusi fonogrammitootjad, esitajad ega autorid ise otse ei teosta. Seejuures pole oluline, millise tehnilise vahendiga muusikat mängitakse, ka raadiost või telerist taustamuusika laskmine on käsitletav avaliku esitamisena. Olgu öeldud, et topelttasustamise ohtu siin siiski ei teki, kuna raadio- ja telekanalid maksavad selle eest, et muusikat edastada, ning see ei hõlma avaliku esitamise õigust. Küll aga ei tohi üldsusele avatud kohas taustamuusika mängimiseks kasutada oma isiklikku voogedastusteenuse kontot, kuna selleks kasutajale luba ehk litsentsi antud ei ole.
• Reprodutseerimine – teatud juhtudel on salvestiste tööalaseks kasutamiseks tarvis teha neist koopiad. Seda tuleb ette näiteks DJ-del, treeneritel ning taustamuusika süsteemide ja jukebox’ide paigaldajatel ja kasutajatel. Sellisel juhul tuleb taotleda luba kõigilt õiguste omajatelt, sõlmida nendega litsentsileping ning maksta neile kõigile ka ühekordne reprodutseerimise tasu. Seda õigust teostavad õiguste omajate nimel KEO-d.
• Sünkroniseerimine – muusika kasutamine audiovisuaalteoses.^[179] Uue muusika loomine tellimuse peale hõlmab otsekokkuleppeid autorite ja tootjatega, nemad korraldavad muu hulgas salvestamise ja kaasavad esitajad. Siin käsitletakse juba olemasoleva salvestatud muusika kasutamist. Sünkroniseerimisõiguse litsentsimise praktika on riigiti erinev: mõnes riigis võib sünkroniseerimisõiguse teostamine olla antud KEO-le, mõnes teises riigis on aga kogu sünkroniseerimise valdkond otselitsentsitav. Eestis teostab teatud autorite puhul sünkroniseerimisõigust EAÜ ning fonogrammitootja õigustest võib EFÜ teostada erikokkuleppe alusel telesaadete sünkroniseerimise õigust. Esitaja õigused on eeldatavasti üle antud fonogrammitootjale, sest vastasel juhul puuduks tal õigus fonogramme levitada ja neid muul viisil avaldada.

 

SÜNK.ÕIGUSE KASUTUS	Muusikateose litsents	Fonogrammi litsents
Filmis, teleseriaalis	EAÜ	Otse õiguste omajalt
Reklaamis	Otse õiguste omajalt	Otse õiguste omajalt
Telesaates	EAÜ	Otse õiguste omajalt või erikokkuleppe alusel EFÜ-lt
Arvutimängudes	Otse õiguste omajalt	Otse õiguste omajalt

Õiguste kollektiivne teostamine muusikavaldkonnas

Nii autoritel, esitajatel kui ka fonogrammitootjatel on igaühel oma kollektiivse esindamise organisatsioon ehk KEO, kes teostab mitmeid oma liikmete õigusi. Eestis tegutsevad Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Esitajate Liit (EEL) ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ). Kuna esituste kasutamine on lahutamatult seotud fonogrammide kasutamisega, on EEL ja EFÜ töötanud välja ühise litsentsimise süsteemi: olenevalt kasutusviisist tuleb luba taotleda ja tasu maksta vaid ühele neist ning see katab nii esitaja kui ka fonogrammitootja õiguste kasutamise.

KEO-de tegevust reguleerivad suuresti autoriõiguse seadus ja ühingute enda põhikirjad. KEO-dega liitumine ei ole kohustuslik, kuid tuleb arvesse võtta, et teatud õiguste teostamine otse, ilma ühingu vahenduseta, on väga keeruline ja ebaotstarbekas. KEO liikmeks astumisel sõlmitakse liikmeleping, milles on täpselt kindlaks määratud, milliseid õigusi KEO oma liikmete eest teostab ja milliseid mitte. KEO-de põhitegevused on tariifide suuruse määramine, partneritega läbirääkimine, litsentsilepingute sõlmimine ning tasude kogumine ja jaotamine. (KEO-de kohta vt 8. peatükki.)

Eesti Autorite Ühing

Eesti Autorite Ühingul on üle 5000 liikme, kellest enamik on muusikateoste autorid. EAÜ teostab oma liikmete nimel mitmeid, kuid mitte kõiki õigusi (joonis 10.11). Täpsem info litsentsilepingute ja tariifide kohta on leitav EAÜ kodulehelt (https://www.eau.org/teoste-kasutajale/).

Joonis 10.12. Autoritele kuuluvate õiguste kollektiivne ja otseteostamine

Eesti Esitajate Liit ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing

Nagu viidatud, on EEL ja EFÜ korraldanud fonogrammide ja neis kätketud esituste litsentsimist enamasti ühiselt (joonis 10.13).

Joonis 10.13. Esitajate ja fonogrammitootjate õiguste kollektiivne ja otseteostamine

Näide. Salvestatud muusika tootmine ning väljaandmine füüsilise albumina ja digitaalselt
Fonogrammitootja soovib salvestada ja välja anda teatud autorite loomingut. See puudutab nii muusikateoste reprodutseerimise õigust (salvestamine ja salvestistest koopiate tegemine ehk tiražeerimine) kui ka levitamise õigust (füüsiliste koopiate müümine). Mõlemat õigust teostab autorite nimel EAÜ. Fonogrammitootja pöördub loa saamiseks EAÜ poole, täites avalduse, milles märgib ära, milliseid teoseid on tal kavas salvestada ning millises mahus ja millise hinnaga ta kavatseb salvestist toota ja levitada. Selle põhjal arvutab EAÜ välja litsentsitasu, mis fonogrammitootjal tuleb tasuda. Kordustiraaži puhul tehakse läbi samad sammud. Loodud füüsiliste koopiate müümise ja muul viisil levitamise pealt ei pea fonogrammitootja enam autoritele tasuma, sest see on algse litsentsitasuga juba kaetud.

Joonis 10.14. Muusikateoste, esituste ja fonogrammide litsentsimine.

Salvestiste levitamine digitaalsel kujul, näiteks voogedastusplatvormil, puudutab üldsusele kättesaadavaks tegemise õigust. Ka seda õigust teostab EAÜ, kuid tasu kogutakse otse digiplatvormidelt, mitte fonogrammitootjate käest. Keskmiselt läheb voogedastusplatvormi õiguste omajatele suunatud tuludest autoritele 15–20%. Kogutud tasust arvestab EAÜ maha vahendustasu, mis üldjoontes on umbes 20%, ja ülejäänu jaotab autorite vahel.

Joonis 10.15. Muusikateoste, esituste ja fonogrammide litsentsimine digiplatvomidel.