10.2. Muusika kirjastamine ja autorite varaliste õiguste teostamine

Muusika kirjastamine on terminina mõneti aegunud, viidates ajale, kui muusikateoste peamiseks levitamise viisiks oli nootide tootmine, tiražeerimine, müümine ja rentimine. Üldistatult öeldes on muusika kirjastamine autori varaliste õiguste teostamine. See tähendab seda, et autor sõlmib kirjastajaga lepingu, mille alusel annab ta viimasele õiguse või loa oma teoseid eri viisil levitada ning otsustab temaga jagada teoste kasutamise eest laekuvat tasu. Kirjastaja saab autorile pakkuda mitmesuguseid teenuseid, neist tavalisimad on teoste kataloogi õiguste haldamine (näiteks teoste registreerimine), tasude kogumise ja nende laekumise haldamine, teoste kasutustingimuste üle läbirääkimine ja lepingute sõlmimine, uute loomevõimaluste otsimine ja tekitamine (tellimused, loomelaagrid ja residentuurid) ning autorile tulevikus teenitava tulu arvel avansi maksmine. 

Joonis 10.6. Muusika kirjastamine. Litsentsimine ja tasude maksmine

Joonis 10.7. Muusika kirjastamine ja sellega seotud rollid

Kuna mitmeid muusikateoste autorite õigusi teostatakse kollektiivselt, töötavad muusikakirjastajad üle maailma levinud praktika kohaselt autorite ja kollektiivsete organisatsioonide vahendajatena. Eesti Autorite Ühing on mõnevõrra teisiti üles ehitatud, ning ehkki muusikakirjastajad saavad olla EAÜ liikmed, makstakse autoritasud autoritele otse. See, millised varalised õigused ja millistel juhtudel on autorid KEO-le teostamiseks üle andnud, võib riigiti erineda (vt peatükki 10.5).