finance.ut.ee testid

21. Riigihanke planeerimine ja -menetlus test

Proovi lahendada eksamitestiga sarnast enesekontrolli testi.

  • Testis on kümme küsimust kuni 5 valikvastusega.
  • Igale küsimusele on ainult üks õige vastus.
  • Õigesti vastatud küsimuse eest saad 1 punkti, valesti vastatud küsimuse eest 0 punkti.
  • Kui kogud vähemalt 7 punkti, siis oled testi edukalt sooritanud. Lõpueksami lävend on samuti 70%.

Kui saavutad tulemuseks:

  • kaugelt üle 70%, siis võid selle programmi ka vahele jätta. Võimalik, et see on liiga lihtne.
  • alla selle, siis on, mida juurde õppida. Tutvu programmiga ja liitu SIIT.

 

  1. Hankelepingut võib muuta ainult siis, kui muudatus on riigihanke alusdokumentides selgelt ette nähtud.
  2. Hankija võib hankelepingut muuta ettenägemata asjaoludel, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 % hankelepingu algsest maksumusest.
Ettevõtjal on õigus vaidlustada alljärgnevad dokumendid: 
Kvalifitseerimata jäetud pakkuja või taotleja:
  1. Riigihangete seadus nimetab kolm piirmäära – lihthanke piirmäär, riigihanke piirmäär ja rahvusvaheline piirmäär.
  2. Riigihange tuleb korraldada alates riigihanke piirmäärast.
Kvalifitseerimistingimuse vastavuse ja proportsionaalsuse põhjendamise kohustus lasub:
  1. Maksimaalne ühispakkujate arv, kes võivad üheskoos pakkumuse esitada, on kolm.
  2. Ühispakkujad ei pea riigihankel osalemiseks juriidilist isikut moodustama.
Hankelepingu sõlmimisele eelnev kohustuslik ooteaeg lihthankemenetluses:
Kui hankijal ei ole võimalik hankelepingu eset tehnilises kirjelduses piisava täpsusega määratleda, tuleb: 
Kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem, võib hankija vabalt kasutada: 
Riigihanke eeldatav maksumus on kogusumma, mis tuleb hankelepingu alusel eeldatavalt välja maksta:

 

Eelmine
Järgmine