13. Info eetiline kasutamine

Andmebaasidest, raamatutest, ajalehtedest, internetist jne leitud materjalide oma töös kasutamisel tuleb arvestada sellega, et keegi on nende loomise ja koostamisega omakorda kõvasti tööd teinud ja vaeva näinud. Teose autoril on õigustatud ootus, et  tema õigusi kaitstakse ning nime mainitakse.

Autoriõigusega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Kaitstavad teosed võivad esineda erinevas vormis, nt kirjandusteos, draamateos, audiovisuaalne teos, maaliteos, arhitektuuriteos, arvutiprogramm, loeng, tegelaskuju jne.

Huvi korral saate lähemalt lugeda autoriõiguse seadusest https://www.riigiteataja.ee/akt/129102014004

Mis on plagiaat?

Plagiaat e loomevargus on teise inimese töö esitlemine iseenda omana. Plagiaadi objektiks võivad olla tekst, andmed, pildid, heli või esitlus (nt ettekanne). Plagiaadiga rikutakse teoste autorite õigusi. 

Video asukoht: http://www.uttv.ee/naita?id=23752&sessioon=15864289179473204284

Kuidas tekib plagiaat?

Plagiaadi eest vastutab alati töö esitaja.

Kas ma iseenda varasemaid töid tohin kasutada? 

Iseenda varasematele töödele tuleb samuti viidata. Oma töö uuesti esitamine (kui töö on juba hinnatud) või sellest lõikude, tabelite, illustratsioonide jne uude töösse kopeerimine ilma viitamata on akadeemiline petturlusAkadeemiline petturlus on õpiväljundite hindamisel selliste materjalide kasutamine, mida õppejõud ei ole selgesõnaliselt lubanud kasutada, teadmiste lubamatu vahetamine (etteütlemine, mahakirjutamine jms), teise üliõpilase eest õpiväljundite hindamisel osalemine, kellegi teise kirjaliku töö esitamine oma nime all või selle osade kasutamine nõuetekohase akadeemilise viitamiseta, iseenda töö uuesti esitamine, kui selle eest on juba ainepunkte saadud.

Kui üliõpilane on toime pannud akadeemilise petturluse, siis lisaks negatiivse tulemuse saamisele on dekaanil kohustus teha üliõpilasele noomitus või õppeprorektorile esildis üliõpilase eksmatrikuleerimiseks. Kui akadeemilise petturluse tõttu on aines saadud negatiivne tulemus, ei ole korduseksami sooritus samal semestril lubatud. Positiivse tulemuse saamiseks tuleb järgnevate semestrite jooksul uuesti ainele registreeruda ja aine läbida. Vääritu käitumise tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilane ei saa taotleda reimmatrikuleerimist enne, kui eksmatrikuleerimisest on möödunud üks aasta.

Allikas: https://wiki.ut.ee/display/oppekorraldus/Akadeemiline+petturlus
  (loe täpsemalt, mis see on), mis on üks plagiaadi vorm. Ka iseenda tööle tuleb selle uuesti kasutamisel viidata. 

Mis ei ole plagiaat?

Plagiaadiks ei loeta viitamist üldistele ja laialt tuntud teadmistele. Kui ühed ja samad väited korduvad ilma viideteta mitmes teoses, siis võib eeldada, et tegemist on üldise ja ammutuntud teadmisega ehk tavateadmisega. Näiteks ajalehtedes ja uudistes kajastatud päevakajalised faktid ja eelneval kogemusel põhinevad väited, näiteks:

  • Mai alguses külastas Hispaania kuningapaar Eestit.
  • Umberto Eco nimetati Tartu Ülikooli audoktoriks 1996. aastal.
  • Majanduskriis toob tavaliselt kaasa ka kuritegevuse suurenemise.

Kuidas vältida plagiaati?

Plagiaati aitab vältida täpne ja nõuetele vastav viide.  

Üldised reeglid viitamisel:

Allikas: Harris, Robert A. The Plagiarism Handbook: Strategies for Preventing, Detecting, and Dealing with Plagiarism. Los Angeles: Pyrczk Publishing, 2001.

Viidete vormistamisel kasutatakse erinevaid reegleid. Kindlasti tuleb ära märkida:

  • autor
  • pealkiri
  • väljaandja (nt kirjastus)
  • väljaandmisaeg
  • internetilehekülg (kui viidatakse veebiallikale)

Mida tuleb tööd kirjutades tähele panna?

  • Kirjutage alati üles või salvestage järjehoidjasse täpne allikas, kust te enda jaoks olulise informatsiooni leidsite, hoolimata sellest, kas teil on plaan seda oma töös kasutada või mitte. 
  • Kui kahtlete, kas mõte on teie enda oma või kellegi teise poolt kirja pandud, siis kontrollige seda põhjalikult. Kahtluse korral jätke mõte oma töös kasutamata.
  • Teise isiku sõnade täpsel edasiandmisel (tsiteerimisel) kasutage jutumärke ning viidake!
  • Ärge muutke tsitaatides üksikuid sõnu. Sel juhul pole see täpne tsitaat ning ei saa kasutada jutumärke. Kui annate kogu mõtte edasi oma sõnadega (refereerite), siis viidake autorile!
  • Teistest keeltest (vabalt või täpselt) tõlgitud tekstide puhul tuleb viidata autorile ja nimetada tõlkija.
  • Kui te esitate veebist mitteametlikelt veebilehtedelt saadud fakte või andmeid,  kontrollige neid mõne teise allika kaudu. Veebis esitatud materjal ise võib olla plagiaat või võltsing.
  • Jälgige, et kõik teie töös esitatud andmed oleksid kontrollitavad, st nende allikat peab saama kindlaks teha  viidake!
  • Järgige viitamise reegleid ning kontrollige, et kõik andmed, mille põhjal allikat tuvastada, oleksid olemas. Enda ja teiste mõtted peavad olema selgelt eristatavad.
  • Hea tava on, et alati tuleb viidata originaalallikale. Kui see ei ole mingil põhjusel võimalik ning kasutada tuleb viitamist kolmanda autori kaudu, siis tuleb kindlasti kõik autorid viitamisel välja tuua.
  • Ärge lisage kasutatud kirjanduse nimekirja allikaid, millele tekstis pole viidatud. 

Miks viitamine on kasulik?

Viidete põhjal saab kontrollida uurimistöö väärtust:

  • kas autor on probleemi õigesti kajastanud;
  • kas faktid on täpsed;
  • kas teised autorid, kellel viidatakse, on erialal hinnatud;
  • millistest aastatest pärineb materjal, mille põhjal uurimistöö on koostatud. 
Kui on huvi, lugege lisaks: viidete vormistamisel on abi viidete halduritest (nt vabavaralised Zotero (http://www.zotero.org) ja Mendeley (https://www.mendeley.com/), kuhu on lihtne salvestada huvipakkuvate teoste kirjeid ja nende järgi hiljem teos üles leida. Viidete halduritest saab paari hiireklõpsuga nõuetekohase viite töösse kopeerida. Viidete haldurite kasutamise eestikeelne juhend: https://sisu.ut.ee/zoterojuhend.

Kasutatud allikad

  1. Autoriõiguse seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005
  2. Harris, Robert A. The Plagiarism Handbook: Strategies for Preventing, Detecting, and Dealing with Plagiarism. Los Angeles: Pyrczk Publishing, 2001.
  3. Pisuke, Heiki, Autor ja Ülikool. Autoriõiguse alused. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004