10. Info leidmine internetist

Kursusel on eraldi käsitletud e-kataloogi ESTER, Eesti artiklite andmebaasi ISE, digiarhiivi DSpace, mis on kõik internetis vabalt kättesaadavad infokogumid, kuid mille sisu on Google’iga raske või võimatu leida. Enne otsima asumist on tarvis teada, kust infot otsida. Ideid info leiukohtade kohta veebis saab raamatukogude kodulehekülgedelt. Tartu Ülikooli raamatukogu kodulehel saab eraldi valida avatud juurdepääsuga andmebaasid (https://utlib.ut.ee/andmebaasid?ligipaas%5B%5D=113&valdkond=All&title=). Noolel klõpsates näete, mida andmebaas sisaldab. 

Kuna internetti saavad kõik infot üles riputada ning selle sisu pole eelnevalt hinnatud ega kontrollitud, on interneti otsingumootoritega saadud tulemused erineva kvaliteediga. 

Avatud juurdepääs open_access_logo_20px.png

Avatud juurdepääsu (ingl k Open Access policy) eesmärk on anda vaba juurdepääs teadustulemustele. Tänu sellele kasvab pidevalt internetis vabalt kättesaadavate teadusartiklite, uurimistööde ja teadusandmete hulk. Neid on kõige parem leida Google Scholariga ja teiste spetsiaalselt teadusinfo leidmiseks mõeldud otsingumootoritega. Osa materjale on oskuslikul kasutamisel ka Google’iga kättesaadavad.

Andmebaasid

Andmebaasid on kas tasulised, kus täistekstile tuleb osta juurdepääs, täielikult või osaliselt vaba juurdepääsuga. Reeglina nende sisu guugeldamisega ei leia, kuid paljud neist on leitavad Google Scholariga. Vaadake ka vabalt kättesaadavate andmebaaside loetelu Wikipedias (https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_academic_databases_and_search_engines).

Teemaportaalid

Teemaportaalid on organisatsioonide ja asutuste erialased lingikogud.

HEA: pidevalt täiendatavate portaalide sisu on teemakohane ning usaldusväärne, sest lingid on reeglina erialaspetsialistide valitud.

HALB: paljude tuntud teemaportaalide sisu raha puudusel  enam ei täiendata ning neist saadav info on vananenud. Näited toimivatest teemaportaalidest:

Otsingumootorid

Otsingumootorid aitavad leida üha kasvavat materjalide hulka. Otsingumootorid leiavad teatud tüüpi allikaid, kõikidesse infokogudesse ei pääse neist ligi mitte ükski. Selleks on olemas spetsiifilised otsingumootoreid, mis leiavad kindlat tüüpi allikaid.

Google google_32.png https://google.com

Google teeb kõige laiema otsingu ja on väga hea pealkirja järgi raamatute, artiklite, asutuste või dokumentide leidmisel. Ka uurimistööks võib leida Google’iga sobivat materjali, kui otsingusõnad on hästi valitud. Uurimistööks materjali otsimisel on palju kasu Google’i täpsema otsingu vormist.  

Kolmandate osapoolte sisu nägemiseks palun nõustu küpsistega.

 

Vaata veel Google’i otsingu metamärke ja strateegiaid siit: https://ahrefs.com/blog/google-advanced-search-operators/

Alati pole Google otsingust üldse abi.

harjutus.png

Näiteks võrrelge, milliseid tulemusi saate Google’ist ja e-kataloogist ESTER või artiklite andmebaasis ISE geneetika-alaste uurimistööde otsimisel. 

 

Google Scholar scholar_ikoon.jpg https://scholar.google.com

Google Scholar otsib teadusartikleid, raamatuid ja uurimistöid. Tulemused sarnanevad teadusandmebaaside otsingutulemustega, kuid päringu tegemine sarnaneb tavalisele Google’ile.

a

Huvi korral lugege lisaks peatükki Teadusartiklid ja Google Scholar  – https://sisu.ut.ee/internetgymn/teadusartiklid-ja-google-scholar.

 

Kolmandate osapoolte sisu nägemiseks palun nõustu küpsistega.

 

BASE base.png http://www.base-search.net/ 

BASE leiab ülikoolide, instituutide ja asutuste arthiividest artiklid, väitekirjad, fotod ja videod. Neist enamus on vaba juurdepääsuga.

WWWScience wwws.png http://worldwidescience.org/ 

WWWScience kasutab süvaveebi tehnoloogiat ja toob paremaid tulemusi peamiselt loodus- ja täppisteaduste alastest andmebaasidest ning teadusandmete arhiividest. WWWScience näitab tulemuste juures ka teemakohast Wikipedia artiklit ning teadusandmete otsingutulemusi (open data).

Erialablogid social_blog.png

Erialablogid võivad kuuluda teadlastele, uurimisgruppidele või teadusasutustele. Need sisaldavad teadusuudiseid, arutelusid ja viiteid tähelepanuväärsetele artiklitele, raamatutele ja veebilehtedele. Neis juhitakse tähelepanu kallutatud meediakajastustele. Näiteks Pros ja cons (http://www.procon.org/) on erainitsiatiivil põhinev veebileht, kus tuuakse välja meedias ilmunud vastukäiv info vaidlusi tekitanud teemadel. Erialablogidest on kasu ka info hindamisel. 

Vikipeedia 50px-wikipedia-logo-v2.svg_.png https://et.wikipedia.org/

Vikipeedia on maailma mahukaim ja enim kasutatud entsüklopeedia, mis on hea allikas uue teema kohta info leidmisel ja definitsioonide täpsustamisel. Vikipeedia tase on ebaühtlane. Info kasutamisel uurimistöös juhinduge Vikipeedia meeskonna soovitustest. Täpsemalt on sellest juttu peatükis Vikipeedia artikli hindamine.

Kasutatud allikad:

Eelmine
Järgmine
Accept Cookies