1. Ettevalmistus infootsinguks

Video asukoht: http://panopto.ut.ee/Panopto/Pages/Viewer.aspx?id=1a7a63de-0fe7-4b17-8a34-bab48be2daba

Enne info otsimist

Öeldakse, et hea küsimus on pool vastust. See kehtib kindlasti ka infootsingul.

Selleks, et infootsing ei oleks juhuslik guugeldamine, vaid läbimõeldud ja tulemuslik, soovitame:

1) Panna kirja esialgne teema/uurimisküsimus

Hea teema sisaldab rohkemat kui lihtsalt valdkond (nt: korvpall; valimised, eesti ajalugu). Tuleks valida kindel suund või aspekt, mida täpsemalt antud teema juures uurida, sest muidu läheb fookus liiga laiali.

Teemat tuleb piirata nii ajas kui ka ruumis. Näiteks – uurida pigem oma valda/linna ja maakonda kui kogu Eestit; oma kooli, mitte kõiki õpilasi; valida välja kas jooksev aasta või kindel periood, mitte jätta ajapiire lahtiseks.

Näited:

Õpilaste spordiharrastuste mõju õppetööle … gümnaasiumi näitel;

… gümnaasiumi õpilaste suhtumine valimisõiguse langetamisele 16. eluaastale;

Tartu rinde kaitselahingud 1944. aastal vms.

2) Leida sünonüümid

Sagedaseim viga, mis infootsija teeb, on kinni jäämine esialgse sõnastuse juurde, mis pähe tuli.

Laiendamaks oma võimalusi mitmekülgset infot leida, tuleks panna kirja kõik esialgse teemaga seonduvad sõnad.

Abimehed:

• Sünonüümisõnastik: http://www.eki.ee/dict/sys/
• Eesti märksõnastik: https://ems.elnet.ee/
• Vikipeedia ja erinevad oskussõnastikud (vt nt Eesti terminitöö oskussõnastike loendit http://terminoloogia.ee/loend/)

Erinevate sünonüümsete mõistete, teemakohaste terminite ja kaudsemalt seotud sõnade kaardistamiseks ja visualiseerimiseks on hea koostada kas ülevaatlik mõistekaart, sõnapilv, tabel või kasvõi lihtsalt veebidokument, mida saate pidevalt täiendada.

3) Täpsustada töö käigus teemat/uurimisküsimust

Teema sõnastuse osas on hea olla paindlik ja seda vajadusel töö käigus ka täpsustate, kui on selgunud, millises suunas oma uurimisküsimuse seate. Samas, mida varem fookuse paika saab, seda parem.

Uurimisküsimus on küsimus, millele oma uurimistöö käigus püüate vastust leida.

Näiteks

• mida
• kuidas
• miks

uurimistöös käsitletakse?

Oluline on läbi mõelda ka uurimistöö metoodika (küsitlus, mõõtmine, osalusvaatlus vms). Näiteks kui viite uurimistöö käigus läbi küsitluse kooli õpilaste seas, siis infot otsima asudes võivad kasulikuks osutuda ka teised selle metoodikaga tehtud uurimistööd. Seega soovitame läheneda erinevate nurkade alt infole, mida otsite, sest kasuks tuleb ka taustainfo või võrdlusmaterjal oma töö põhiaspekti kõrval.

Näited teema täpsustamisest metoodika järgi:

Õpilaste tegevused vahetundides … koolis tehtud vaatluste põhjal.

Kooli roll heaolu loomisel … koolis tehtud pedagoogide ja õpilaste küsitluse võrdlemisel.

Teema või uurimisküsimuse sõnastamisel pidage nõu ka juhendajaga – võib-olla on temal juba ees kindel nägemus, mida peaksite uurima või nimekiri võimalikest uurimisteemadest.