1. Ettevalmistus infootsinguks
Video asukoht: http://panopto.ut.ee/Panopto/Pages/Viewer.aspx?id=1a7a63de-0fe7-4b17-8a34-bab48be2daba
Enne info otsimist
Öeldakse, et hea küsimus on pool vastust. See kehtib kindlasti ka infootsingul.
Selleks, et infootsing ei oleks juhuslik guugeldamine, vaid läbimõeldud ja tulemuslik, soovitame:
1) Panna kirja esialgne teema/uurimisküsimus
Hea teema sisaldab rohkemat kui lihtsalt valdkond (nt: korvpall; valimised, eesti ajalugu). Valige kindel suund või aspekt, mida täpsemalt selle teema juures uurite, sest muidu läheb fookus liiga laiali.
Teemat tuleb piirata nii ajas kui ka ruumis. Näiteks – uurige pigem oma valda/linna ja maakonda kui kogu Eestit; oma kooli, mitte kõiki õpilasi; valige välja kas jooksev aasta või kindel periood, ärge jätke ajapiire lahtiseks.
Näited:
Õpilaste spordiharrastuste mõju õppetööle … gümnaasiumi näitel;
… gümnaasiumi õpilaste suhtumine valimisõiguse langetamisele 16. eluaastale;
Tartu rinde kaitselahingud 1944. aastal vms.
2) Leida sünonüümid
Sagedaseim viga, mis infootsija teeb, on kinni jäämine esialgse sõnastuse juurde, mis pähe tuli.
Laiendamaks oma võimalusi mitmekülgset infot leida, pange kirja kõik oma esialgse teemaga seonduvad sõnad.
Abimehed:
- Sünonüümisõnastik: http://www.eki.ee/dict/sys/
- Eesti märksõnastik: https://ems.elnet.ee/
- Vikipeedia ja erinevad oskussõnastikud (vt nt Eesti terminitöö oskussõnastike loendit http://terminoloogia.ee/loend/)
|
3) Täpsustada töö käigus teemat/uurimisküsimust
Teema sõnastuse osas on hea, kui olete paindlik ja seda vajadusel töö käigus ka täpsustate, kui on selgunud, millises suunas oma uurimisküsimuse seate. Samas, mida varem fookuse paika seate, seda parem.
Uurimisküsimus on küsimus, millele oma uurimistöö käigus püüate vastust leida.
Näiteks
- mida
- kuidas
- miks
uurimistöös käsitletakse?
Oluline on läbi mõelda ka oma uurimistöö metoodika (küsitlus, mõõtmine, osalusvaatlus vms). Näiteks kui viite uurimistöö käigus läbi küsitluse oma kooli õpilaste seas, siis siin kursusel infot otsima asudes võivad kasulikuks osutuda ka teised selle metoodikaga tehtud uurimistööd. Seega soovitame läheneda erinevate nurkade alt infole, mida otsite, sest kasuks tuleb ka taustainfo või võrdlusmaterjal oma töö põhiaspekti kõrval.
Näited teema täpsustamisest metoodika järgi:
Õpilaste tegevused vahetundides … koolis tehtud vaatluste põhjal.
Kooli roll heaolu loomisel … koolis tehtud pedagoogide ja õpilaste küsitluse võrdlemisel.
Teema või uurimisküsimuse sõnastamisel pidage nõu ka juhendajaga – võib-olla on temal juba ees kindel nägemus, mida peaksite uurima või nimekiri võimalikest uurimisteemadest.
|