3. Meeskonna loomine

Selle teema raames õpid hindama tööjõu vajadust ja saad teadmisi tööjõu värbamisega seotud erinevate aspektide kohta. 

Meeskonna loomine

Oma ettevõtte võib rajada üksi, olles ise nii juht, arendaja, töötaja kui raamatupidaja, kuid pikemas perspektiivis ei ole see reeglina jätkusuutlik. Ennast ja oma tervist tuleb hoida ja seetõttu on palju efektiivsem kohe alguses hinnata enda oskusi ja pädevusi ning tuua oma meeskonda inimesi kes Sind vajalike oskuste osas täiendavad.

Väikeettevõtjana on oluline hinnata iga meeskonnaliikme, sh iseenda oskuste pagasit. Iga inimene toob meeskonda midagi erinevat, alates suhtumisest kuni oskusteni – mõelge, kuidas igaüks neist võiks oma rolli(desse) sobida. Oluline on määrata igale meeskonnaliikmele oma roll(id), et kõigil oleks selge, mida nad ettevõtte heaks tegema peavad. Õigete ülesannete õigetele inimestele jagamine tagab edu.

Tõhusa meeskonna loomisel on oluline ka ettevõtte missiooni ja visiooni olemasolu. Missioon on ettevõtte tegevuse eesmärk või põhjus ja selle sõnastamine aitab tagada, et kõik meeskonnaliikmed on ühel lainel ja mõistavad ühtset eesmärki. Visioon kajastab ettevõtte emotsionaalseid aspekte ja kirjeldab milliseks ettevõte mingi konkreetse aja jooksul soovib saada ehk annab tulevikuvisiooni. Visioon annab töötajatele ja klientidele selge ülevaate teie ettevõtte eesmärgist ja tähendusest. Nii missiooni kui visiooni võib edukalt kasutada ka oma ettevõtte turundamisel.

Vaata inspiratsiooniks Edu ja Tegu programmis loodud Martin Villigi õppevideot “Meeskonnatöös peitub jõud“. 

https://www.youtube.com/watch?v=tD7YwanLpoc

 

 

 

Töötajate värbamine

Töötajate värbamiseks võib kasutada infootsingut ja kuulutamist tööportaali(de)s. Need on olulised nii tööotsijale kui ka tööandjale, sest tegemist on e-tööturuga, kus need kaks osapoolt kohtuvad. Näiteks

• Töötukassa koduleht: https://www.tootukassa.ee/
• MeetFrank koduleht: https://meetfrank.com/

Töölepingu sõlmimine

Kui töötaja valik on tehtud, tuleb

1. Töölepingu ja töötingimuste osas läbi rääkida.
   Mõistlik on fikseerida läbirääkimised kirjalikult (näiteks esitada lepingu projekt ja muudatusettepanekud e-kirja teel), et vältida võimalikke vaidlusi kokkulepete sisu osas. Läbirääkimiste käigus esitab tööandja töölesoovijale tema jaoks olulised tingimused, milles ta soovib töölepingus kokku leppida. Reeglina on nendeks:
   • tööle asumise aeg;
   • töö tegemise koht;
   • tööaeg;
   • töötasu suurus ja palgapäev;
   • muud hüved (nagu näiteks ametiauto, mobiiltelefon, sportimissoodustused jms);
   • tööülesanded jne.
     Rohkem infot Tööelu portaalist https://tooelu.ee/et/11/lepingueelsed-labiraakimised.
2. Sõlmida leping.
   Töö tegemiseks võib sõlmida erinevat liiki lepinguid, näiteks töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu. Enne kindla lepingu väljavalimist ja allkirjastamist tuleks hoolega läbi mõelda, milline leping tekkiva õigussuhte jaoks kõige paremini sobib. Sellest peab nähtuma poolte tegelik tahe, milles nad läbirääkimisi pidades kokku leppisid.
   Pea meeles, et
   • tööleping peab olema omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud.
   • tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peab olema töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenev mõjuv põhjus. 

Rohkem infot töölepingute ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide kohta ning lepingute näidisvormid leiab Tööelu portaalist https://tooelu.ee/et/7/toolepingu-solmimine.

Tööõigus

Kõige olulisem töösuhteid reguleeriv õigusakt on Töölepingu seadus (TLS), mis reguleerib töötaja ja tööandja vahelisi suhteid, mis tekivad töölepingu alusel. Seadus koondab individuaalset töösuhet reguleeriva normistiku, sealhulgas reeglid töölepingu sõlmimisele ja lõppemisele, töötasule, töö- ja puhkeajale, puhkusele ning varalisele vastutusele. Oluline on meeles pidada, et vaidluse korral annab lõpliku lahenduse töövaidluskomisjon või kohus. 

Teine oluline õigusakt on Võlaõigusseadus (VÕS), mis reguleerib käsundus- ja töövõtulepingute sõlmimist ja nende alusel töötamist. 

Kõik töösuhteid reguleerivad õigusaktid on koondatud Tööinspektsiooni lehel https://www.ti.ee/riiklik-ja-haldusjarelevalve/oigusaktid-ja-viited. 

Töötasu

Töölepingu üks olulisemaid tingimusi on töötasu. Töölepingusse märgitakse töötasu suurus ja selle arvutamise viis ning maksmise tingimused. Oluline on jälgida, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta ei või. Reeglina makstakse töötajale töötasu vähemalt kord kuus kokkulepitud palgapäeval, aga kokkuleppel ka tihedamini.

Töölepingus olev töötasu on brutosumma. Töötaja pangakontole kantakse töötasu summa, millest on maha arvestatud maksud ehk netosumma. Töölepingus peab tööandja märkima, millised maksud töötasust kinni peetakse (tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötaja töötuskindlustusmakse) ning millised maksud maksab tööandja töötaja eest ise (tööandja maksud).

Tööandja maksud on

• sotsiaalmaks (hetkel 33%);
• tööandja töötuskindlustusmaks (hetkel 0,8%). 

Brutotasu koos tööandja maksudega moodustab tööjõukulu.  

Õppiv organisatsioon ja ettevõtlik töötaja 

Tänapäevases ühiskonnas edukaks toimetulekuks on vaja ettevõttena pidevalt areneda ja tegeleda tulemuslikkuse kasvatamisega. Kõik muutub ja areneb väga kiiresti. Ettevõtte juhina on oluline süsteemselt tegeleda nii enda kui töötajate pädevuste arendamisega. Õppimiseks on väga palju erinevaid tasulisi ja tasuta võimalusi, metoodikaid ja lähenemisi: koolitustel osalemine, töökohal õppimine, juhendamine, mentorlus, iseseisev õpe. Oluline on teadvustada elukestva õppe ja uute oskuste omandamise vajalikkust. 

Ettevõttes on tähtis arendada ja toetada töötajate ettevõtlikkust, s.o orienteeritust uute ärivõimaluste nägemisele. Ettevõtte töötajatel on ärikeskkonna muutustest lähtudes võimalik näidata niisuguseid omadusi nagu loovus, edasipüüdlikkus, initsiatiiv, uuenduslikkus, paindlikkus, valmisolek muutusteks. Nad võivad teha ettepanekuid uute võimaluste ärakasutamiseks ja osaleda nende ideede realiseerimisel. Töötajajatele tuleb pakkuda võimalusi otsuste tegemiseks selles osas, mis puudutab või mõjutab nende tööd.

Milles väljendub ettevõtlikkus?

Ettevõtlikkus väljendub inimese võimes ja tahtes tegutseda. See kätkeb endas soovi unistada ja eesmärke püstitada, oskust leida esilekerkinud probleemidele lahendusi ja viia alustatu lõpule.

Mõnikord arvatakse ekslikult, et ettevõtlikud on ainult need inimesed, kel on suurepärased äriideed, juhioskused, ja kes tegelevad ettevõtlusega. 

Ettevõtlikke inimesi on vaja kõikides ühiskonnakihtides ja elualadel. Ettevõtlikud võivad olla nii noored kui ka vanad, nii mehed kui ka naised, nii tööandjad kui ka töövõtjad, nii ülemused kui ka alluvad.

Ettevõtliku meelelaadi tähtsust on raske üle hinnata. Ettevõtlik inimene saab hakkama iseendaga ning suudab muuta ka keskkonda. 

Vaata inspiratsiooniks Edu ja Tegu programmis loodud Martin Henki õppevideot “Ettevõtlik organisatsioon. Hea tööandja võimaldab töötajatel areneda“. 

https://www.youtube.com/watch?v=gbEDLnAbqa4

 

 

 

Enesekontrolli harjutused

Mõtteharjutus