2. Ettevõtlusvormid

Selle teema raames saad ülevaate ettevõtlusvormidest ja ettevõtlusvaldkonda reguleerivatest peamistest õigusaktidest.

Ettevõtlusvormid ja seadusandlus Eestis

Tegevust alustades peab ettevõtja määratlema, millises vormis ta tegutsema asub, st valima ettevõtlusvormi.

Enne ettevõtlusvormi valimist peab mõtlema järgmistele asjaoludele:

• kas ettevõtlusest kujuneb põhitegevus või on see kõrvaltegevus;
• kas eesmärk on luua ettevõte, mis tagab tööd ainult asutajale (ja perekonnaliikmetele) või on kavas anda tööd ka teistele inimestele;
• kas äriidee on teenida kiiresti kasumit lühiajalise projekti kaudu või luua pikema perspektiiviga ettevõtte;
• kui suur on äririsk: kas ebaõnnestumise korral ollakse valmis riskima kogu oma varaga.

Äriidee rakendamiseks on mitmesuguseid ettevõtlusvorme. Ettevõtja otsustada on, kas teha majandustehinguid iseenda nimel (füüsilisest isikust ettevõtja) või osaleda ettevõtluses äriühinguna, üksi või koos partneritega.

Eestis saab valida järgmiste ettevõtlusvormide vahel:

• osaühing (OÜ);
• aktsiaselts (AS);
• täisühing (TÜ);
• usaldusühing (UÜ);
• tulundusühistu (TulÜ);
• füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). 

Ettevõtlusvormid erinevad üksteisest peamiselt järgmiste tunnuste osas:

• nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis;
• osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal;
• äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus;
• igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine);
• äriühingu auditeerimise nõuded.

Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS) ja füüsilisest isikust ettevõtja (FIE).

Ettevõtlusvormide kohta vt täpsemalt https://www.eesti.ee/et/ettevotlus/ettevotte-loomine/ettevotlusvormide-vordlus

Kui tegevuse eesmärgiks on seatud mittemateriaalse kasu saamine, tuleks kaaluda mittetulundusühingu (MTÜ) või sihtasutuse (SA) loomise vahel.

Rajatavad ettevõtted on erineva kasvupotentsiaaliga. Hoolimata sellest, et riik soovib näha rohkem innovaatilisi, suure kasvupotentsiaaliga ja ekspordile suunatud ettevõtteid, moodustavad sellised ettevõtted vaid väikese osa. Enamik jääb nn elustiiliettevõteteks, kus on vähe töötajaid, suhteliselt lihtne tehnoloogia ja mis on orienteeritud peamiselt kohalikule turule.

Milline ettevõtlusvorm valida?

See on küsimus, mida enamik alustavaid ettevõtjaid endalt või teistelt küsib.

Eestis reguleerivad ettevõtlusvorme erinevad seadused.

Äriseadustik reguleerib FIE, täisühingu (TÜ), usaldusühingu (UÜ), osaühingu (OÜ), aktsiaseltsi (AS) ja välismaa äriühingu filiaali loomist.

1. FIE on ettevõtjana tegutsev füüsiline isik, kes on kantud äriregistrisse. FIE eelisteks on algkapitali nõude puudumine, kassapõhine raamatupidamine ja madalad asutamiskulud. Miinusteks on see, et FIE-t on keerulisem maksustada kui ettevõtet, ja see, et ettevõtlusest tulenevate kohustuste tõttu vastutab ta isikliku varaga. FIE-ks on võimalik registreerida e-äriregistris.
2. Osaühing (OÜ) on läbi aegade olnud Eestis levinuim ettevõtluse vorm. Praegu on keskmiselt 70% registreeritud ettevõtetest osaühingud. Osaühingu võib asutada vähemalt üks inimene ja seda on võimalik teha e-äriregistris. Aastaid tagasi lihtsustati oluliselt osaühingu asutamist ja alates 01.02.2023 ei ole ka seadusest tulenevalt osaühingule minimaalse osakapitali nõuet. Osaühingu asutamisel on asutajad vabad ise otsustama, kui suurt kapitali neil tarvis läheb. See annab suure vabaduse lähtuda osakapitali valikul osaühingu plaanitavast tegevusest ja tegelikust kapitalivajadusest.
3. Täisühing (TÜ) on peaaegu samasugune äriühingu vorm nagu osaühingki. Erinevus on selles, et TÜ-s saab olla vähemalt kaks osanikku, kes vastutavad TÜ kohustuste eest isikliku varaga. Kapitali suuruse määravad asutajad põhikirjas. Lisaks puudub TÜ-l majandusaasta aruande esitamise kohustus. Kasumit võib välja maksta samamoodi nagu osaühingu puhul.
4. Usaldusühing (UÜ) on samasugune äriühingu vorm nagu täisühing. Erinevus on selles, et UÜ üks liige (ehk täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma isikliku varaga ja teine liige (ehk usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest sissemakstud kapitali ulatuses. Kapitali suuruse määravad asutajad põhikirjas. Lisaks puudub UÜ-l majandusaasta aruande esitamise kohustus. Kasumit võib välja maksta samamoodi nagu osaühingu ja täisühingu puhul.
5. Aktsiaselts ehk AS on mõeldud juba suurematele ettevõtetele (nt börsiettevõtted) ja sageli tagab aktsiaselts teatava usalduse rahvusvahelises ärisuhtluses. Aktsiaseltsi algkapital on 25 000 eurot ja aktsiaseltsi saab asutada vaid notari juures.

Mittetulundusühingute seadus reguleerib mittetulundusühingu (MTÜ) loomist. Mittetulundusühingut saab asutada vähemalt kaks isikut, st üksi seda teha ei saa. Oluline on ka see, et mittetulundusühingu eesmärk ei saa olla kasumi teenimine, kuid kasumit ehk tulemit võib ta teenida, seda saab kasutada aga vaid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Riigilõiv seevastu on asutamisel madal (20 EUR), kuid samas liikmed vastutavad isiklikult tekitatud kahjude eest. Raamatupidamine on sama mis ettevõtete puhul, s.o tekkepõhine.

Tulundusühistuseadus reguleerib ühistu loomist.

Osaühing ja selle algkapital

Levinuim ettevõtlusvorm on osaühing, kuna selle ülesehitus on kõige lihtsam, registreerimine on kiire, ei ole nõudeid osakapitali suurusele  ja puudub ka osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest.

FIE, täisühingu, usaldusühingu ja mittetulundusühingu puhul vastutavad liikmed üldjuhul kogu oma isikliku varaga (v.a usaldusühingu usaldusosanik).

Osaühingu asutamisel on asutajad vabad ise otsustama, kui suurt kapitali neil tarvis läheb. Seejuures tuleb aga arvestada, et osaühingu asutajad vastutavad osaühingu asutamisel sissemaksete või asutamiskulude ebaõige hindamisega osaühingule tekkinud kahju eest. Kui osakapital valitakse alla 2500 euro ja pankrotiavalduse menetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata, mõistab kohus ajutise halduri taotlusel osaühingu osanikult välja summa, mis jääb osaühingu osakapitali ja 2500 euro vahele juhul, kui halduril ei õnnestu oma tasu ja kulutuste nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt.

Enesekontrolli harjutused

 

Mõtteharjutus