1. Ettevõtlus ja ärieesmärgid

Selle teema raames saad teada, millised võimalused on Eestis ettevõtlusega tegutsemiseks, lähtudes erinevatest ärieesmärkidest.

Ettevõtlus

Ettevõtlus on kasusaamisele suunatud tegevus, võimaluste nägemine ja ärakasutamine, sellega seotud riskide võtmine.

Ettevõtja võib ettevõtlusest saada mitmesugust kasu. Kasu on hüvis, mille saab ettevõtja oma töö viljana. Kasu võib olla materiaalne (raha, parem elukvaliteet, kinnisvara) või mittemateriaalne (rahulolu, uued teadmised, oskused ja kogemused).

Arenguvõimelise tegutsemise aluseks on rahaline kasum, see tähendab, et ettevõtte tulud on suuremad kui kulud. Reeglina on ettevõtja ja äriühingu eesmärgiks kasu saamine oma äriidee realiseerimisest. 

Ärieesmärgid

Peale rahalise kasu võivad enda ettevõtte loomise ajendiks olulised olla veel näiteks eneseteostus, suurem vabadus, panus piirkonna arengusse, aga ka töökoha loomine endale ja oma pereliikmetele. 

Laiemalt on ettevõtluse peamine eesmärk ühiskonnas ressursside leidmine ja kasutamine, mille tulemusena luuakse uusi väärtusi ja inimestele vajalikke tooteid ja teenuseid.

Täna on oluline olla kursis ka säästva arengu (ka jätkusuutliku või kestliku arengu) põhimõtetega, mis seisneb sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlas arendamises. Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid, mis sisaldab 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki, võeti vastu 2015.a. ÜRO tippkohtumisel. Nendega saab lähemalt tutvuda näiteks Riigikantselei lehel: https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng.

Arenguvõimeline ettevõtlus

Uute väärtuste loomisel tuleb enda jaoks paika panna, kuidas peale kasusaamise vastutustundlikult tegutseda. Selleks tuleb läbi mõelda, millised on ettevõtja tegevusest tulenevalt kõige olulisemad elujõulise ettevõtluse märksõnad: kuidas olla hooliv tööandja, hoida loodust, tagada eetilisus ja arusaadavus, aidata jõukohaselt kaasa ühiskonna probleemide lahendamisel.

Ettevõtlus toimib ja areneb ettevõtte asutamise ja selle käigushoidmise kaudu ümbritsevas keskkonnas, kõikides ühiskonnaelu valdkondades. Ettevõtlus tähendab tegutsemist majandusüksusena, st kaupade või teenuste pakkumist tasu eest püsiva tegevusena.

Ettevõtlust reguleeritakse paljude õigusaktidega, olulisem neist Eestis on Äriseadustik.

Vastutustundliku ettevõtluse märksõnad: 

• eetiline ja arusaadav;
• loodust hoidev;
• hooliv tööandja;
• aitab kaasa ühiskonna probleemide lahendamisele.

Sotsiaalne ettevõtlus

Sotsiaalsete ettevõtete põhieesmärgiks on luua positiivset mõju ühiskonnas. Lihtsamalt öelduna – sotsiaalsed ettevõtted müüvad oma tooteid või teenuseid eesmärgiga muuta maailm paremaks. Sotsiaalsete ettevõtete ühiskondlik eesmärk tähendab nende otsest panustamist inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse.

Sotsiaalse ettevõtte tunnused:

• põhieesmärk on mõjutada positiivselt inimeste toimetulekut, heaolu või keskkonda, mida ka mõõdetakse;
• jätkusuutlik majandusmudel;
• 50,1+% kasumist reinvesteeritakse põhieesmärgi saavutamisse;
• ettevõte pakub tasu eest kaupu või teenuseid.

Vaata rohkem https://sev.ee/kasulikku/sotsiaalne-ettevotlus/ 

Loovettevõtlus

Loovettevõtjad tegutsevad loomemajanduse valdkonnas, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel. Loovettevõtja on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi tekke ja peamise müügiargumendina kasutamise kaudu, rakendades protsessides loovmõtlemist ning kus loovisikud on kesksel kohal.

Rahvusvaheliselt kõneldakse nii kultuuri- ja loomesektorist (cultural and creative sector) kui kultuuri- ja loometööstusest (cultural and creative industries).

Kultuurimajandus (cultural industries) on majandusharu, mis toodab ja levitab kaupu ja teenuseid, millel arvatakse nende arendamise ajal olevat eriomadus, kasutusviis või otstarve, mis hõlmab või edastab kultuurilist väärtust olenemata nende võimalikust kaubanduslikust väärtusest. Siia alla kuuluvad mh näitekunst, kujutav kunst, kultuuripärand, kino, DVD ja video, televisioon ja raadio, videomängud, uus meedia, muusika, raamatud ja trükiväljaanded.
Loomemajandus (creative industries) hõlmab peale kultuurimajanduse veel neid majandusharusid, mis kasutavad kultuuri sisendina ja millel on kultuuriline mõõde, kuid mille väljund on peamiselt funktsionaalne (arhitektuur, disain, moekunst, reklaam). Eestis kasutatakse terminit „loomemajandus“ Euroopa Liidus kasutusel oleva termini „kultuuri- ja loomemajandus“ või „kultuuri- ja loometööstus“ tähenduses.

Loomemajanduse sektori määratlus on kokkuleppeline, ajas muutuv ja riigiti või regiooniti mõnevõrra erinev. Eestis on loomemajanduse sektori valdkondadeks

• Arhitektuur
• Audiovisuaalvaldkond
• Disain
• Etenduskunstid
• Kirjastamine
• Kultuuripärand
• Kunst
• Meelelahutustarkvara
• Muusika
• Reklaam

Vaata rohkem https://www.kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/loomemajandus

Vaata inspiratsiooniks Edu ja Tegu programmis loodud Reet Ausi õppevideot “Eetilisus ja jätkusuutlikkus ettevõtluses“. 

https://www.youtube.com/watch?v=i9y-pdiKOKY

 

 

 

Enesekontrolli harjutused

 

Mõtteharjutus