4. Äriidee sõnastamine

Selle teema raames õpid sõnastama äriideed ja hidama selle teostatavust.

Äriidee

Ettevõtte rajamine saab alguse üldjuhul ühest või mõnest ettevõtjast ning ühest äriideest ehk ideest, mida saab kasutada tulu teenimiseks. Hea äriidee luuakse positiivselt ja loovalt mõeldes ja seda on vaja nii ettevõtte alustamiseks kui ka olemasoleva arendamiseks. Ei ole olemas kaupa või teenust, mida saaks müüa lõputult ilma seda arendamata või muutmata. 

Hea äriidee leidmise ja elluviimise tulemusel pakutakse potentsiaalsetele klientidele välja toode, mis sisaldab nende jaoks midagi märkimisväärset või kasulikku. Pakutav toode lahendab klientide mingid probleemid või muudab nende elu lihtsamaks, mugavamaks, huvitavamaks või võimaldab säästa aega ja raha. Oluline pole seejuures mitte ainult see, et keegi seda toodet vajab, vaid kas kellelgi on ka võimalus ja soov seda osta.

Äriidee leidmisele võib tõuke anda näiteks

• isiklikud kogemused ja oskused või hobid;
• senine töökogemus;
• välismaal kogetud äriideed;
• haridus;
• peretraditsioonid;
• kasutada olev ressurss;
• süstemaatiline otsing idee leidmiseks.

Äriidee arendamine

Äriideed sõnastades ja edasi arendades peaks mõtlema sellistele küsimustele nagu kellele, mida, kuidas, miks.

Kellele? 

• Keda nähakse tulevaste klientidena, kus nad asuvad?
• Miks just see sihtgrupp, kui suur see on?
• Milliseid müügi- ja reklaamikanaleid võiksid kliendid eelistada?
• Kuidas võiksid klientide nõudmised edaspidi muutuda?

Mida?

• Milliseid tooteid ja teenuseid pakkuda?

Kuidas?

• Kuidas ettevõte toimib?
• Kus ja kuidas korraldada tootmine või teenuse pakkumine?
• Kuidas tooteid ja teenuseid klientidele vahendatakse?
• Milliseid ruume ja seadmeid on vaja?
• Kui palju ja milliste oskustega töötajaid on vaja?
• Kellega tehakse koostööd?

Miks?

• Milline on tulevase ettevõtte peamine konkurentsieelis?
• Milles seisneb idee uudsus, erilisus või omanäolisus?

Konkurentsieelis eristab ettevõtet konkurentidest ja on põhjuseks, miks vähemalt osa inimesi eelistab mingit toodet konkureerivatele toodetele.

Toode. Kas kaup või teenus?

Kaubad
Kui oled välja mõelnud äriidee, kellele, mida ja kuidas planeerid turul pakkuda, siis on sul olemas toote idee. Toote müümiseks saab kasutada järgmisi selgitusi, küsimusi ja ülesandeid.

Näiteks kui oled otsustanud hakata valmistama ja müüma käsitsi kootud villaseid kindaid või värsketest puuviljadest smuutisid, siis on kindad ja smuutid tooted.

Tooted rahuldavad mingeid tarbija vajadusi või lahendavad probleeme. Näiteks telefon, teksad või pusa, mõni toiduaine, toit, jook või raamat on tooted. Aga neid võib nimetada ka kaubaks, kui neid müüakse.

Telefoni on vaja selleks, et sõprade või perega ühenduses olla või videoid vaadata, toit selleks, et kõht täis süüa ja jook selleks, et janu kustutada.

Teenused
Lisaks asjadele saab osta ja müüa ka teenuseid, näiteks toitlustus- või transporditeenust, traadita internetti (Wifi), vaba aja veetmise või pangateenuseid. Nagu toode, nii põhineb ka teenus vajadusel või probleemil. Näiteks transporditeenust on vaja selleks, et inimesed saaksid liikuda ühest paigast teise, telekommunikatsiooniteenust selleks, et saaksime internetti kasutada või telekat vaadata. Toitlustusteenust vajame selleks, et saaksime süüa väljaspool kodu, näiteks koolis, kinno aga läheme selleks, et veeta vaba aega ja saada filmielamus.

Tänapäeval kasutatakse sõna „toode“ nii kaupade kui ka teenuste tähistamiseks. Sel juhul on toode üldine nimetus, tähistades kõike, mida saab osta ja müüa.

Äriidee teostatavuse hindamine

Iga äriidee ei peegelda veel ärivõimalust ega garanteeri edu. 

Igal juhul on esimese asjana vaja hinnata, kas tegu on väärt ideega, muidu võib juhtuda, et panustad ideesse oma aega ja raha, aga tagasi ei saa midagi.

Äriidee hindamine 10 küsimuse abil

Selleks tuleb vastata kümnele küsimusele skaalal 0–10, kus 0 on kõige raskem, vähetõenäolisem, vaevalisem ning 10 on väga lihtne, atraktiivseim, tulutoovaim.

1. Vajadus. Kui suurt huvi tunnevad kliendid antud toote või teenuse vastu? Näiteks vana filmi rentimise vastu tuntakse vähem huvi kui uue filmi esilinastuse puhul.
2. Turu suurus. Kui palju inimesi ostaks seda kaupa või teenust? Näiteks lugemisprillide ostjaskond on suur, aga liivi keelest eesti keelde tõlkimise teenuse tellijaid oleks vähe.
3. Hinnapotentsiaal. Kui palju on kliendid nõus teenuse või toote eest maksma? Näiteks paki tikkude eest on klient nõus maksma vaid sente, auto eest aga kümneid tuhandeid.
4. Klientide leidmiskulud. Kui palju peab kulutama raha uute klientide leidmiseks? Näiteks söögikoht suures kontorihoones leiab kliendid kulutusteta, maiustuste tootja peab aga tegema pidevalt reklaami, et tagada klientide huvi just enda toote vastu.
5. Toote või teenuse loomise kulud. Kui kulukas on antud teenust osutada või toodet toota/müüa? Näiteks konsultatsioonide osutamine on praktiliselt kuluvaba, samas uue huvitava toote väljatöötamine ning tootmine keerulisem.
6. Toote/teenuse unikaalsus. Kui unikaalne on see toode või teenus, kui palju on konkurente või kui kerge on konkurentidel hakata pakkuma samalaadset lahendust? Näiteks raamatupidamisteenuseid pakuvad paljud, aga Eestit valgusfooridega varustaval firmal konkurente eriti pole.
7. Kiirus. Kui kiiresti saab toodet pakkuma hakata? Näiteks naabrile lapsehoidmisteenust saaks pakkuda kohe, aga uue kindlustusseltsi asutamiseks vajaliku litsentsi hankimine võib võtta aasta.
8. Esmainvesteeringu suurus. Kui palju peab investeerima müügi alustamiseks? Näiteks eelnimetatud lapsehoidmisteenuse pakkumiseks pole kulutusi vaja teha, aga jäätisevabriku sisseseade maksab palju.
9. Laienemispotentsiaal. Kui palju saab ühele ja samale kliendile toodet või teenust müüa? Näiteks kohvikus saab kohvi kõrvale müüa ka saiakesi või autoostjale hooldust, kuid kamina ostja tõenäoliselt lähiajal rohkem ostma ei tule.
10. Käibe püsivus. Kui palju peab tegema kulutusi, et käivet pikemat aega hoida? Näiteks raamatupidamisteenus eeldab igakuist tööd käibe tekkimiseks, valmis kirjutatud raamatu puhul edaspidi kirjutamiskulud puuduvad.

Nüüd liida hinded kokku. Kui summa jääb alla 50 punkti, siis unusta see idee, on paremaid kohti, kuhu oma aega ja raha investeerida. Üle 75 punkti tähendab potentsiaalselt väga tulutoovat äriideed. 50–75 punkti vahel jääv idee on keskpärane ning nõuab suurt tööd, et sellega edu saavutada.

Äriidee hindamine nende küsimuste põhjal on lihtne ja annab selge vastuse.

Vaata inspiratsiooniks Edu ja Tegu programmis loodud Marti Hääle õppevideot “Autonoomne motivatsioon – kui tihti ma endalt küsin, miks midagi teen?“

https://www.youtube.com/watch?v=2tjgkAjbGyc

 

 

 

 

Enesekontrolli harjutused

 

Mõtteharjutus