3. Ettevõtte raamatupidamine. Bilanss

Selle teema raames õpid tundma ettevõtte raamatupidamise põhialuseid ja saad teada, mis on bilanss.

Finantsjuhtimine

Ettevõtte eelarve koostamine, finantsanalüüs ja rahavoogude juhtimine käivad käsikäes. Finantsjuhtimine hõlmab endas nii finantsprognooside (-plaanide) koostamist kui aruandlust ehk raamatupidamist. 

Finantsprognoos koosneb kahest osast. Üks osa on see, kui palju tuleb raha sisse ja teine, kui palju raha välja läheb. Põhjalikult on vaja läbi mõelda mõlemad, kusjuures esimeseks tegevusaastaks on soovitav tulud ja kulud lahti kirjutada kuu täpsusega ning lisada kolme lähima aasta vaade aastase täpsusega. Rahavoogude prognoosi koostades tuleb vaadata nii seda, kui suur on müük ühes kuus, kui ka seda, millal raha laekub. Muidu võib juhtuda, et paberil vaadatuna on ettevõte kenasti kasumis, kuid tegelikult pole ettevõtte kontol raha, et palgad välja maksta. Ettevõtte finantsanalüüs näitab kätte nõrgad kohad, näiteks võib selguda, et suur osa ettevõtte raha on varude all kinni või tarnijate käes, kellele on võimaldatud pikk maksetähtaeg. Sellise olukorra vältimiseks soovitatakse oma rahavoogusid kuu täpsusega ja vajadusel isegi nädalate täpsusega prognoosida. Ja nii nagu eelarve koostamise juures juba sai mainitud, on oluline omada ka väikest reservi ootamatuteks kuludeks või mõne kliendi poolt tekkinud võla katteks.

Prognoose tehakse kõikide raamatupidamise põhiaruannete lõikes.  

Täpsemalt saab finantsanalüüsi ja prognooside kohta lugeda Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustiku veebilehe blogist finantseerimise rubriigist. Otselink: https://www.arenduskeskused.ee/finantseerimine/finantsanaluusi-ja-prognoosi-koostamine/ 

Raamatupidamine

Raamatupidamine kajastab ettevõtte varalist seisu, varade moodustamise allikaid ning nendega seonduvaid tehinguid.

Ei ole vahet, kas ettevõte korraldab raamatupidamist ise või ostab teenust sisse, kasutatakse spetsiaalseid raamatupidamise programme või tehakse seda käsitsi – esitatavad andmed peavad olema üheselt arusaadavad nii sisemistele kui välistele infotarbijatele.

Majandusinfo tarbijad on eelkõige

• ettevõtte omanikud (osanikud, aktsionärid);
• võlausaldajad ehk kreeditorid;
• kliendid;
• erinevad riiklikud organisatsioonid (Maksu- ja Tolliamet, Äriregister, Statistikaamet jt);
• finantsasutused (pangad, liisingfirmad, börsid);
• investorid ja audiitorid.

Raamatupidamine käsitleb minevikku. Aruannetes on kajastatud minevikusündmused.

Ettevõtte raamatupidamise aruannete alusel langetatakse väga erinevamaid otsuseid:

• kas anda või võtta laenu;
• kas investeerida;
• kas müüa krediiti (anda pikem maksetähtaeg);
• kas minna ettevõttesse tööle.

Raamatupidamise olemus

Enamasti peetakse raamatupidamises arvestust tulu tekkimise järgi, st kas kassapõhiselt või tekkepõhiselt.

Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt raha laekumisele või väljamaksmisele.

Tekkepõhise arvestuse puhul kajastatakse majandustehinguid siis, kui nad toimuvad, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud.

Ettevõtte varad ja kapital

Ettevõte vajab tegutsemiseks mitmesugust vara. 

Varad on ettevõttele kuuluvad rahaliselt hinnatavad asjad ja õigused.

Asjad on näiteks auto, masinad ja seadmed, inventar, mööbel, materjalivaru.

Õigus on lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muud vara.

Näiteks, kui ettevõte müüs ostjale kaupa, siis lepitakse kauba üleandmisel kokku maksetähtaeg – 20 päeva. Sellisel juhul ei saa müüja kauba üleandmisel tasu, aga tal tekib õigus saada tasu 20 päeva jooksul pärast müüki.

Vara jaguneb kahte suurde rühma – käibevara ja põhivara.

Käibevara on vara, mis eeldatavasti kasutatakse ära ühe aasta jooksul.

Käibevaraks on näiteks

• raha;
• lühiajalised nõuded;
• varu (tooraine, materjal, lõpetamata ja valmistoodang).

Põhivara on vara, mida eeldatavasti kasutatakse ühest aastast pikema aja jooksul.

Põhivaraks on näiteks

• hooned;
• autod;
• masinad ja seadmed.

Põhivarana soetatud vara on sageli vara, mida ettevõte kasutab enda poolt müüdavate toodete valmistamiseks või teenuste osutamiseks. 

Põhivara väärtus väheneb selle kasutamise aja jooksul ning raamatupidamises kantakse põhivara selle kasutamise aja jooksul kuludesse osade kaupa.

Põhivara kandmist kuludesse nimetatakse amortiseerimiseks. See on oluline ka toodete omahinna ja müügihinna kujundamise seisukohast.

Oma- ja võõrkapital

Varad soetatakse oma- ja võõrkapitali kasutades. Võõrkapitali nimetatakse teisiti ka kohustiseks. Kohustis on ettevõttel lasuv rahaliselt hinnatav võlg, mis tuleb tähtajaks tagasi maksta.

Kohustised jagunevad kaheks

• lühiajalised kohustised, mis tuleb tasuda ühe aasta jooksul;
• pikaajalised kohustised, mille tasumise tähtaeg on kaugemal kui üks aasta.

Kui ettevõte tasub ära kõik oma kohustised, jääb järele omakapitaliga võrdne osa varasid.

Omakapital näitab, millises ulatuses on omanikud ettevõttesse raha sisse pannud ja kui palju on ettevõte kasumit teeninud.

Omakapital ehk kohustistest vaba raha võrdub arvuliselt varaga, millest on maha lahutatud kohustused.

OMAKAPITAL = ​VARA – KOHUSTISED (kohustused)

Omakapital on seega omanikele kuuluv vara ja kui omakapital on piisavalt suur, võivad omanikud ettevõttest osa raha välja võtta, st endale dividende maksta.

Raamatupidamise aruanded

Igal ettevõttel on kohustus koostada pärast majandusaasta lõppu raamatupidamise aastaaruanne.

Aruandes tuleb täita peamiselt bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad.

Raamatupidamisaruandluse kolm olulisemat põhikomponenti on kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja bilanss.

Bilansis näidatakse nii rahakäibes arvestatud perioodi lõpu rahalist seisu kui ka kasumiaruandes arvestatud aruandeperioodi kasumit (omakapitali all). Kasumiaruande ja rahakäibe aruande omavaheline otsene seos puudub.

Kui aruanded põhinevad reaalsetel majandustulemustel (tulud jakulud), siis ettevõtte tegevuste kavandamisel koostatakse ka tegevuskava kulude ja tulude prognoosidel põhinev bilansiplaan, rahavoogude plaan ja kasumiplaan. 

Kasumiaruanne

Kasumiaruanne on mingi ajaperioodi (näiteks aasta) kohta koostatud tulude ja kulude aruanne. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte tulusid ja nende tulude saamiseks tehtud kulusid teatud perioodi jooksul. Tulu on sissetulek, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine. Kulud on väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. Kasum või kahjum on ettevõtte aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Juhul, kui ettevõtte tulud on suuremad kui kulud, on tulemus positiivne (nimetakse kasumiks). Kui kulud ületavad tulusid, on tulude ja kulude vahe negatiivne (nimetatakse kahjumiks).

TULUD – KULUD = KASUM (KAHJUM)

Ettevõtte tegevuse paremaks mõistmiseks, analüüsimiseks ja tulevikuplaanide koostamiseks ei ole oluline ainult kasumi suurus, vaid ka see, kuidas kasum on kujunenud. Informatsiooni tulude suurendamise ja kulude kontrolli all hoidmiseks saabki kasumiaruandest.

Rahavoogude aruanne

Rahavoogude aruanne kajastab ettevõtte rahajäägi muutumist perioodi jooksul, tegelikke laekumisi ja väljamakseid.

Kindlasti peaks äritegevuse rahavoog olema positiivne, sest ettevõtte põhitegevus peab raha sisse tooma. Kui põhitegevuse rahavoog on negatiivne ehk põhitegevus viib ettevõttest raha välja, siis tekib küsimus, millistest allikatest tekib ettevõttel raha, mida põhitegevuseks kasutada.

Sageli makstakse põhitegevusest laekunud rahaga tagasi laene. Negatiivne rahavoog on suureks probleemiks ettevõtte jätkusuutlikkuse seisukohast. Seepärast tuleb eesmärgiks seada, et äritegevus tagaks ikka positiivse rahavoo.

Alustaval ettevõttel võib tegevuse algul sageli tekkida negatiivne rahavoog ja kahjum, see tähendab, et enne tuleb raha välja anda ja alles hiljem, kui ettevõtte tegevus käivitub, hakkab raha sisse tulema.

Omakapitali muutuste aruanne näitab aruandeperioodil toimunud muutusi ettevõtte omakapitalis. Aruandesse tuleb märkida omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasum või kahjum jne.

Lisade hulk aastaaruandes sõltub ettevõtte eripärast, kuid on ka kindlad sisunõuded aruande lisadele.

Rahavoogude aruandes liigitatakse kõik raha laekumised ja väljamaksed kolme kategooriasse:

• rahavoog äritegevusest (põhitegevusest);
• rahavoog investeerimistegevusest;
• rahavoog finantseerimistegevusest.

Ettevõtlusega alustajal võib olla kasu Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt välja töötatud e-arveldaja keskkonnast, mis on kasutajasõbralik veebipõhine raamatupidamistarkvara ja aitab ettevõtjal raamatupidamise korraldamisega mugavalt hakkama saada. Alustavale ettevõtjale on keskkonna kasutamine esimesel aastal tasuta. 

Bilanss

Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali).

Varad jagunevad käibevaradeks ja põhivaradeks.

Kohustised jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohustisteks.

Omakapital näitab omanike paigutust, sh ka väljavõtmata osalust ehk jaotamata kasumit.

Ettevõtte finantsseisundit peegeldava bilansi valem

AKTIVA (varad) = PASSIVA (kohustised ja omakapital)

Tegelikkuses esitatakse bilansi osad enamasti mitte kõrvuti, vaid üksteise järel – enne vara (aktiva), siis kohustised ja omakapital (passiva).

Varad esitatakse bilansis kindlas järjekorras – likviidsuse alanevas järjekorras.

Likviidsus näitab, kui kiiresti ja kergesti on võimalik varasid muuta rahaks. Kõige likviidsem vara ongi raha ise, rahale järgnevad nõuded jne.

Enesekontrolli harjutused

 

Mõtteharjutus