3. Ettevõtte sise- ja väliskeskkonna analüüs

Selle teema raames saad teada, mis on ettevõtluskeskkond ja kuidas see jaguneb ning õpid ettevõtluskeskkonda analüüsima. 

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtlus eksisteerib teatud ajal ja kindlas kohas ning ettevõtja tegevust reguleerivad mitmesugused keskkonnategurid. Ettevõtja tegutsemiskeskkonda nimetatakse ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna moodustavad mitmesugused välised ja sisemised tegurid, mis mõjutavad ettevõtte tegevust.

Ettevõtjad jälgivad tähelepanelikult nende tegurite mõju ettevõtte tegevusele. Vaja on pidevalt jälgida keskkonna arengutrende ning teada, kuidas need mõjutavad konkreetset tegevusala ja ettevõtet. Edukad on need, kes muutusi ette näevad või neid vähemalt varakult märkavad ja neile reageerivad.

Ettevõtte sise- ja väliskeskkond

Ettevõtte seisukohast eristatakse sise- ja väliskeskkonda. 

Ettevõtte sisekeskkond hõlmab kõiki tingimusi ja jõude organisatsiooni sees. Sisekeskkonna moodustavad sisemised tegurid:

• sündmused;
• üksused;
• ressursid;
• juhtimisstiil;
• organisatsioonikultuur jms.

Need mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ja langetatavaid otsuseid. Sisekeskkonda kontrollivad ja seda kujundavad omanikud ja juhtkond.

Ettevõtte väliskeskkonna moodustavad seda ümbritsevad tegurid:

• tingimused;
• trendid;
• sündmused;
• organisatsioonid jms.

Need mõjutavad ettevõtte tegevust ja otsuseid, avavad uusi võimalusi ja põhjustavad ka riske.

Ettevõtte mikro- ja makrokeskkond

Ettevõtte väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks: mikro- ja makrokeskkonnaks.

Ettevõtte lähi- ehk mikrokeskkond seondub mitmesugute rühmadega (kliendid, varustajad, konkurendid, valitsus, survegrupid), mis on otseselt seotud ettevõtte eesmärkide saavutamisega. Mikrokeskkonna tegureid on ettevõttel võimalik mõjutada, kuid üldiselt ei allu need ettevõtte kontrollile ega ole täiel määral juhitavad.

Ettevõtte üld- ehk makrokeskkond sisaldab kõiki institutsioone ja jõude, mis ei ole otseselt ettevõttega seotud, aga mõjutavad selle võimet eesmärke saavutada. Välisjõud võivad olla looduslikud, majanduslikud, tehnoloogilised, sotsiaalsed, poliitilised ja õiguslikud, nii kodumaised kui ka rahvusvahelised. Kuna makrokeskkonna tegureid pole ettevõtjal võimalik mõjutada, tuleb neid oma tegevust planeerides enamasti lihtsalt arvesse võtta. Makrokeskkonna tegurite tundmine aitab ettevõttel paremini ära kasutada avanevaid võimalusi ja kaitsta end võimalike ohtude vastu.

Poliitiline keskkond

Sisepoliitilised muutused, mida ettevõtted jälgivad ja analüüsivad, on seotud

• valitsusasutustega;
• ühiskonnas valitsevate poliitiliste ideede ja arusaamadega riigi ja selle eesmärkide suhtes;
• individuaalse ja kollektiivse käitumise tavatega;
• vaadetega teiste riikide, rahvaste ja kultuuride suhtes.

Välispoliitikas on oluline jälgida

• rahvusvahelisi suhteid;
• rahvusvaheliste organisatsioonide tegevust; 
• valitsuste vahetumisi ja poliitilisi muutusi naaberriikides.

Majanduskeskkond

Majanduskeskkonnas toimuvad muudatused, mida enim jälgitakse ja analüüsitakse, on seotud

• majanduskasvu ja majanduskriisidega teistes regioonides ja riikides;
• valuutakurssidega;
• intressimääradega;
• maailmaturu hindadega;
• inflatsiooniga jms.

Maailma regioone haaravate majandustsüklite mõju Eesti ettevõtetele avaldub enamasti hilinemisega. Maailmamajanduse langus avaldub mõju meie eksportpartnerite kaudu tavaliselt mõni kvartal hiljem.

Eesti siseturgu teenindavad ettevõtted jälgivad ja analüüsivad eelkõige selliseid näitajaid nagu

• Eesti majanduskasv;
• sissetulekute, keskmise palga ja tööpuuduse muutumine;
• laenutingimused;
• regionaalsete majandusnäitajate erinevus.

Eesti oluliseks tugevuseks võib lugeda stabiilset makromajanduslikku keskkonda. Seda iseloomustavad valuutakomitee süsteem, valitsussektori tasakaalustatud eelarve põhimõtete järgimine, soodsa investeerimiskliima tagamine, mõõdukas maksutase.

Sotsiaalne keskkond

Sotsiaalsete muutuste kohta saab infot paljudest demograafilistest näitajatest, nagu näiteks sündivus, elanikkonna struktuur vanusegrupiti, rahvuslik ja religioosne koosseis, piirkondlik paiknemine, perekondade suurus. Enamasti on huvipakkuvad sissetulekute jagunemist ning inimeste haridust iseloomustavad näitajad. Vajalikku informatsiooni inimeste eelistuste ja suhtumise kohta vaba aja veetmisse, säästmisesse, investeerimisse jm kohta annavad sotsioloogilised uuringus. Demograafilised muutused on pikaaegsed ja suhteliselt hästi prognoositavad. Tarbijate eelistused võivad samas muutuda kiiresti ja see toob sageli ootamatusi. Sotsiaalse keskkonnaga koos käsitletakse ka kultuurilisi tegureid.

Eesti rahvaarv on väike ning ettenähtavas tulevikus kahanev. Eesti nagu enamiku Euroopa riikide rahvastik vananeb. Asustus on hõre, suurlinnu pole. Esineb struktuurset tööpuudust, madala kvalifikatsiooniga töötud ei leia sobivaid töökohti. Samas taksitab kvalifitseeritud töötajate, sh oskustööliste vähesus äritegevuse arengut. Eesti rahvastiku tervis on nõrk, sotsiaalne infrastruktuur on suures osas vananenud ja paikneb ebaotstarbekalt. Kõik see mõjutab otseselt või kaudselt äritegevust.

Tehnoloogiline keskkond

Tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa toodete, teenuste, protsesside, turustuskanalite ja müügiviiside, äritegevuse ülesehituse muutusi. Nii näiteks on oluliselt kogu tegevuskeskkonda ja peaaegu iga ettevõtet oluliselt mõjutanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng.

Õiguslik keskkond

Ühiskonnas kehtivad seadused ja regulatsioonid loovad raamistiku, milles kodanikud ning ka ettevõtted võivad või ei tohi teha teatud asju. Ettevõtja peab olema teadlik seadusandlusest tulenevatest reeglitest ja piirangutest. Seadusandluse ja muude regulatsioonide muutumine puudutab sageli paljusid või kõiki ettevõtteid. Regulatsioonide muudatustest teatatakse enamasti aegsasti ning ettevõtted saavad selles kaasa rääkida ja vastavaid ettevalmistusi teha. Olulist mõju võivad avaldada muudatused ettevõtlust reguleerivates seadustes, maksuseadustes, töökeskkonna ja ohutuse nõuetes, impordi-ekspordi regulatsioonides, riigihanke regulatsioonides jm.

Juba ettevõtet asutades puutub ettevõtja kokku paljude seadus­andlike probleemidega. Need on seotud ettevõtlusvormi valikuga, finantseerimise ja (liisingu) lepingute sõlmimisega, maksude maksmisega, töötajate tasustamisega, kaubamärkide kasutamisega, konkurentsiga jms. Eestis on ettevõtlusalaseks tähtsaimaks seadusandlikuks aktiks äriseadustik.

Looduslik keskkond

Me oleme oma tahtest ja tegevustest sõltumata osa loodusest. Ettevõtted peavad jälgima ilmastiku mõju ettevõtlusele, kas valdkonnas on oluline jälgida oma ökoloogilise jalajälje suurust, kuidas mõjub ettevõtlusele ülemaailmne kliimasoojenemine, looduskatastroofid. Samuti on oluline lähtuda keskkonnaalastest standarditest, näiteks energiatõhususest.

Miks on vaja ettevõtluskeskkonda analüüsida?

Ettevõtluskeskkonna analüüs on kasulik, sest see

• aitab tuvastada ärilisi võimalusi ning hoiatab võimalike oluliste ohtude eest;
• toob esile muutuste suuna ettevõtlusvaldkonnas ning aitab kujundada oma tegevust muutustega kooskõlas;
• aitab vältida tõenäoliselt ebaõnnestuvaid projekte;
• aitab uuele turule sisenemise korral luua keskkonnast ülevaadet, mis põhineb objektiivsel hinnangul, mitte ebateadlikel eeldustel.

Makrokeskkonna analüüs

Makrokeskkonna analüüsi nimetatakse PESTLE-analüüsiks (inglise keeles Political, Economic, Social, Technological, Legal, Environmental factors).

PESTLE-analüüsi raames hinnatakse poliitiliste, majanduslike, ühiskondlike, tehnoloogiliste, õiguslike ja keskkonnategurite mõju ettevõtlusele.

SWOT-analüüs

Ettevõtte olukorra analüüsi nimetatakse SWOT-analüüsiks (inglise keeles Strengths, Weaknesses, Oppurtunities, Threats).

SWOT-analüüsi raames määratakse kindlaks, millised sisemised ja välimised tegurid soodustavad ettevõtte eesmärkide saavutamist ning millistel on ettevõttele negatiivne mõju.

 

 

Vaata inspiratsiooniks Edu ja Tegu programmis loodud Maire Milderi õppevideot “Probleemilahendus. Haruta probleemi mõnuga, kõik algab märkamisest“. 

 

https://www.youtube.com/watch?v=L-EKQS4jVvI

 

 

 

Enesekontrolli harjutused

 

Mõtteharjutus