Nagu ütleb vanasõna: üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. MOOCi planeerimine on kogu edasise protsessi alus ning aitab järgnevates etappides tööd, aega ja raha oluliselt kokku hoida. Planeerimise etapi lõpuks võib aga jõuda hoopis järelduseni, et esialgselt mõeldud MOOCi pole üldse mõtet luua.
MOOCide loomisel on oluline üldised korralduslikud küsimused õppeasutuse tasandil tervikuna läbi mõelda: vajadused ja üldised eesmärgid; tingimused (inimesed, raha, aeg, tehnilised võimalused); sihtrühm; sisu ning õppeprotsess ja korraldus (õppijate registreerimine, sertifikaatide väljastamine, reklaamimine).
2017. aasta lõpus käesoleva kursuse raames koolituse lõpetanud osalejate seas läbiviidud küsitluse tulemuste järgi on neil MOOCi loomise peamisteks takistusteks (vastus, vastuste arv ja protsent):
Tartu Ülikoolis on loodud MOOCide väljatöötamise ja toimumise põhimõtted:
|
2012. aasta lõpus otsustati Tartu Ülikooli õppeprorektori koosolekul, et järgneval aastal luuakse 3 MOOCi. Tehti ettepanek Ivo Leitole. Ja nii see algas …—– 2013 —–AprillMeeskonna esimene kohtumine – Ivo Leito ja tema sisu loomise meeskond ning haridustehnoloogid. Otsustatakse, et tehakse e-kursus Moodle’is, sisupakett Sisu@UT-s ning videod pannakse Ülikooli Televisiooni. Kuu lõpus salvestatakse esimene videoloeng – tavaline loeng reaalsete õppijatega.MaiArutatakse, mil moel videoloengutega jätkata: kas salvestada koos õppijatega, esitlust kasutades, pabertahvliga, ilma õppijateta või muul moel. Katsetatakse erinevaid variante. Kuu lõpuks on esimene videoloeng monteeritud.JuuniDropboxi luuakse kaust, kuhu koondatakse jooksvalt kõik kursusega seotud materjalid. Sisu@UT-s on esimene versioon kursuse materjalide struktuuriga. Otsustatakse, et videod tulevad ilma õppijateta. Selgus, et loengute salvestamine on ikka tohutult suur töö. Ilmnevad probleemid Internet Exploreriga – IE jaoks on vaja muuta sisupaketi kujundust. Kaalutakse keelekorrektuuri vajalikkust. Esimesed 5 videoloengut on sisupaketis. Saab selgeks, et enamik videoloenguid tuleb ikkagi ümber salvestada.JuuliValmib uus ports videoloenguid. Salvestamises tehakse paus augusti keskpaigani. Ivo Leito kirjutab tekste. Selgub, et sisupaketi struktuur läheb muutmisele.SeptemberTekib vajadus regulaaravaldisega küsimusetüübi järele – Tõnis Tartes programmeerib. Tekib lootus, et oktoobri keskpaigaks saavad kõik videoloengud valmis, kuigi tekstidega läheb kauem. Leitakse keeletoimetaja. Meeskond läheb väljasõidule, et kursuse seisu ja tulevikku arutada.OktooberIvo Leito tutvustab kursust Helsingis. Keeletoimetaja teatab, et keelekorrektuuri pole vaja. Esimene Facebooki kommentaar sisupaketis. UTTV-s kõigis arvutites videod ei tööta.NovemberEnno Kaasik paneb videod ka YouTube’i. Videote probleem laheneb lõpuks.DetsemberValmib ametlik e-kursuse kirjeldus ÕISi jaoks. Registreerumine e-kursusele avatud. Õppeprorektor kiidab.—– 2014 —–Veebruar100 registreerunut.MärtsKursus algab 3. märtsil 271 registreerunuga.—– 2015 —–AprillMOOC saab e-kursuse kvaliteedimärgi ja “Aasta e-kursus 2015” tiitli. |
Eno Tõnisson, ühe populaarseima MOOCi Programmeerimisest maalähedaselt loomise juht, räägib oma MOOCi-kogemustest artiklis https://etu.ut.ee/kevad-2015/programmeerimisest-maalahedaselt/Andres Punning räägib MOOCi Elektroonikast puust ja punaseks (https://sisu.ut.ee/elektroonika) 2018. a. e-õppe kogemusseminaril https://panopto.ut.ee/Panopto/Pages/Viewer.aspx?id=cc9d104f-695b-460a-b8f9-803218b40741&start=133.449664 |