2.2. Teema, maht ja eesmärgid

Kõigepealt tuleb määratleda MOOCi teema, maht, eesmärgid ja õpiväljundid. MOOC peaks olema teemal, mis huvitab väga paljusid inimesi ja pakub midagi uut. Õppeasutuse eesmärgiks peaks olema luua MOOCid teemadel, mis reklaamiksid potentsiaalsetele tulevastele õppijatele nende õppekavasid ning kõrgel tasemel õppejõude.

Kui kavandataval kursusel on konkreetne kitsas sihtrühm, siis on soovitatav kaaluda, kas tasub teha MOOCi või on õigem luua e-kursus sellele konkreetsele kitsale sihtrühmale ning pakkuda seda tasuliselt või ilma osavõtumaksuta (nt kui on olemas projekti rahastus). MOOCe planeerides tuleb arvestada MOOCide peamise eripäraga – väga suure ja heterogeense õppijaskonnaga. Pole teada, kui palju ja kes MOOCi õppijateks on. Nad on erinevas vanuses, erinevate teadmiste ja oskustega, erinevate kogemustega ning eesmärkidega. Nad võivad tulla MOOCil osalema ilma eesmärgita see lõpetada.

MOOC tuleb luua eeldusega, et sinna on oodatud osalema kõik soovijad: kooliõpilased, koduperenaised, teadlased … – kõik kes soovivad antud teemal uusi teadmisi ja oskusi omandada.

Üldjuhul pole mõtet teha MOOCi teemal, mille kohta on juba MOOC olemas. Väga spetsiifiline teema ja keel piirab oluliselt tulevaste õppijate arvu. Kui tahetakse reklaamida eestikeelset õppekava, siis on mõttekas teha ka MOOC eestikeelsena. Kui teil on olemas kogu maailma jaoks väga oluline ekspertiis, võiks luua MOOCi, mis ongi suunatud tervele maailmale. Aga võib luua ka MOOCi mõeldes eelkõige enda õppijatele ning lihtsalt võimaldada osaleda ka kõigil teistel huvilistel. 

huvitav2.png

Heaks näiteks on TÜ programmeerimise alased MOOCid “Programmeerimisest maalähedaselt” ja “Programmeerimise alused”. Programmeerimise ingliskeelseid MOOCe on maailmas väga palju, kuid eestikeelsed MOOCid on suunatud Eesti sihtrühmale ning aitavad osalejatel saada kinnituse, kas nad soovivad tulevikus end programmeerimisega siduda ning ülikooli informaatikat õppima tulla. Eriti hästi reklaamivad need MOOCid uut magistriõppekava “Infotehnoloogia mitteinformaatikutele”.

MOOC on tavaliselt mahuga 26-30 tundi õppija tööd (mis Eestis tähendab 1 EAP), nädalakoormusega keskmiselt 5-7 tundi ning kestab 4-6 nädalat. Võib teha ka mahukamaid MOOCe, kui see on eesmärgiks seatud õpiväljundite saavutamiseks vajalik. Suurema mahuga MOOCide väljatöötamine on õigustatud siis, kui reklaamitakse õppekava ning läbitud MOOCi arvestatakse õppimaasunutel hiljem õppekava täitmisel (nt on MOOC kohustuslik õppekava üldaine). Samas suureneb siis õppijate nädakoormus või pikeneb kursuse aeg, mis mõlemad soodustavad oluliselt kursuselt väljalangemist.

huvitav2.png

Vastavalt uuringutele on õppijate väljalangevus kursuselt väiksem, kui MOOC on keskmise raskusega (veidi vähem kui 2.9 punkti 5-pallilisel skaalal), keskmise töökoormusega (u 6 tundi tööd nädalas) ja vähem kui 8 nädalt pikk. Rohkem on edukalt lõpetajaid MOOCil, kus on kindel nädalane töökava (vastandina täiesti iseseisvalt omas tempos läbitavale MOOCile).

Kasutatud allikad:

Eelmine
Järgmine