2.3. Eelarve

Väidetavalt kulub MOOCi loomiseks 2-3 korda rohkem tööd kui samas mahus tavalise e-kursuse loomiseks. Seega on hea MOOCi loomine ning läbiviimine ressursimahukas ning kindlasti on soovitatav leida selleks lisarahastus. Rahastust on võimalik taotleda õppeasutuse välistest fondidest (nt EL programmid, eriti koostöös välismaiste õppeasutustega) või õppeasutuse seest. Tartu Ülikool on MOOCide loomist rahastanud ülikooli kesksetest õppekvaliteedi fondist ja arengufondist. Seejuures on välja kujunenud kindel toetussumma 1 EAP mahus MOOCi väljatöötamiseks. MOOCi läbiviimiseks vajalik ressurss tuleb leida struktuuriüksusel – arvestada MOOCi läbiviimine õppejõudude töökoormuse hulka ja /või leida rahad läbiviijate (lisa)tasustamiseks.

MOOCide loomise ja läbiviimise eelarve kuludeks on:

  • õpikeskkonna kasutamine (kui on tasuline keskkond);
  • kujunduse loomine;
  • tehniline teostus,
  • erilahenduste programmeerimine;
  • kasutuslitsentside ostmine;
  • sisu tootmine – tekstide ja videote ettevalmistamine, videote sisselugemine;
  • videote salvestamine, montaaž, subtiitrite loomine ja lisamine;
  • juhendmaterjalide ning ülesannete loomine (õpijuhised, enesekontrolli testid, hindelised testid, ülesannete kirjeldused);
  • läbiviimine (tuutorite ja programmijuhi tööjõukulud);
  • tõendite/tunnistuste väljastamine ja saatmine;
  • MOOCi parandamine ja täiendamine.

TÜs on esimesed MOOCid (1 EAP) loodud 5000 euroga, mis tegelikult ei kata kaugeltki kõiki reaalseid kulusid. Üldiselt makstakse ülikoolides ühe MOOCi loomise eest 3000 – 25000 dollarit ja läbiviimisel iga osaleja eest üle fikseeritud piiri 50-250 dollarit. Aga on ka ülikoole, kus MOOCi eelarve on 250 000 dollarit. Umbes 75% MOOCi eelarvest läheb tööjõukuludeks.

Kõige kallim on videote loomine – salvestamine ja töötlus. Muidugi võib õppejõud vastavate oskuste ja tehniliste võimaluste olemasolul videod ka ise salvestada ning monteerida, kuid kindlasti kulub videospetsialistidel selleks vähem aega, on parem tehnika ning tulemus kvaliteetsem. Videospetsialisti töö kuludeks tuleb planeerida vähemalt 90 eurot tunni kohta ning arvestada sellega, et video monteerimine võtab keskmiselt 3 korda kauem aega, kui on video lõplik pikkus.

huvitav2.png

Näide TÜ MOOCi “Estimation of Measurement Uncertainty in Chemical Analysis” (1 EAP) tööjõukuludest MOOCi väljatöötamisel:
– videote salvestamine ja monteerimine: 51 videot, kokku 5 tundi ja 15 minutit – 66 tundi videospetsialisti tööd;
– sisu väljatöötamine (videoklipid, tekstilised materjalid ja enesetestid; kolm inimest) – 336 tundi ehk 42 tööpäeva;
– haridustehnoloogiline nõustamine ja kursuse tehniline teostus – 50 tundi.

Kui kasutada MOOCi läbiviimiseks tasulist keskkonda, võib tasu selle eest olla 3000 dollarit kursuse kohta + 25 dollarit iga õppija eest (nt Coursera)  või fikseeritult 30 000 dollarit (Udacity). Võimalusel tuleks eelistada tasuta keskkondi.

Õppijate hindamiseks on vaja luua palju ülesandeid või testiküsimusi. Automaatselt kontrollitavad ülesanded/testid aitavad pärast kokku hoida kontrollimisele kuluvat tööaega. Sel juhul on kõige töömahukam osa võimalikult suure ülesannete/testiküsimuste panga loomine (millest esitatakse igale õppijale juhuslik valim) ning läbitestimine.

Isegi kui õppijate hindamine toimub kursusel automaatselt, tuleb arvestada MOOCi läbiviimisel üsna suure töömahuga: tuleb vastata õppijate küsimustele, vajadusel jagada lisaselgitusi, teha kursuse käigust kokkuvõtteid, jooksvalt viia sisse parandusi jne. Foorumis õppijatega suhtlemiseks tuleks arvestada minimaalselt 30 minutiga päevas. cMOOCide läbiviimist peetakse aga oluliselt töömahukamaks – lühikese aja jooksul tuleb olla valmis lugema ja tagasisidestama väga suure hulga õppijate mahukaid postitusi.

Kuid kust tulevad siis tulud? Nt Coursera keskkond on välja toonud järgmised võimalikud tuluallikad:

  • tasuline õpimärk või sertifikaat;
  • isikutuvastusega eksam;
  • õppijate tööandjad maksavad õppijate tulemustele juurdepääsu eest;
  • tööandjad maksavad tööle kandideerijate tulemustele juurdepääsu eest;
  • õppijad maksavad õppejõu individuaalse juhendamise või tagasiside eest;
  • õpikeskkonna müümine erinevate koolituste loomiseks ning läbiviimiseks;
  • sponsorlus;
  • õppemaks (kuigi see võib oluliselt kahandada õppijate huvi kursuse vastu).

2017. aasta lõpus käesoleva kursuse raames koolituse lõpetanud osalejate seas läbiviidud küsitluse tulemuste järgi on neil MOOCi loomise finantseerimise peamisteks võimalusteks (vastus, vastuste arv ja protsent):

  • Oma tavalise töökoormuse osana – 22 (50.00%)
  • Kool eraldas täiendavad finantsid – 8 (18.18%)
  • Siseriikliku programmi raames – 3 (6.82%)
  • Rahvusvahelise koostööprojekti raames – 2 (4.55%)
  • Ettevõtte sponsoreerimisel – 0 (0.00%)
  • Muu – 5 (11.36%)

Kasutatud allikad:

Eelmine
Järgmine