2. moodul. MOOCi planeerimine

Nagu ütleb vanasõna: üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. MOOCi planeerimine on kogu edasise protsessi alus ning aitab järgnevates etappides tööd, aega ja raha oluliselt kokku hoida. Planeerimise etapi lõpuks võib aga jõuda hoopis järelduseni, et esialgselt mõeldud MOOCi pole üldse mõtet luua.

MOOCide loomisel on oluline üldised korralduslikud küsimused õppeasutuse tasandil tervikuna läbi mõelda: vajadused ja üldised eesmärgid; tingimused (inimesed, raha, aeg, tehnilised võimalused); sihtrühm; sisu ning õppeprotsess ja korraldus (õppijate registreerimine, sertifikaatide väljastamine, reklaamimine).

2017. aasta lõpus käesoleva kursuse raames koolituse lõpetanud osalejate seas läbiviidud küsitluse tulemuste järgi on neil MOOCi loomise peamisteks takistusteks (vastus, vastuste arv ja protsent):

  • Ajapuudus – 31 (70.45%)
  • Finantside puudumine MOOCi loomiseks – 22 (50.00%)
  • Meeskonna puudumine, kellega koos MOOCi luua – 15 (34.09%)
  • Finantside puudumine MOOCi läbiviimiseks – 9 (20.45%)
  • MOOCi läbiviijate (tuutorite) puudumine – 7 (15.91%)
  • Juhtkonna toe puudumine (MOOCi loomist ei peeta vajalikuks) – 6 (13.64%)
  • MOOCi jaoks sobiva teema puudumine – 6 (13.64%)
  • Tehnilise abi puudumine (videoloengute salvestamine, e-kursuse ja õppematerjalide tehniline disain) – 5 (11.36%)
  • Videoloengute loomiseks tehnilise võimekuse (kaamerad, ruumid, tarkvara) puudumine – 5 (11.36%)
  • Sobiva õpikeskkonna puudumine – 4 (9.09%)
  • Puuduvad oskused MOOCi jaoks sobivate õppematerjalide loomiseks – 4 (9.09%)
  • Õppekorralduslikud probleemid, nt õppijate registreerimise ja tunnistuste väljastamise süsteemi puudumine – 3 (6.82%)
  • Muu – 4 (9.09%)
kasulik.png

Tartu Ülikoolis on loodud MOOCide väljatöötamise ja toimumise põhimõtted:
http://www.ut.ee/et/oppimine/moocide-pohimotted.

MOOCi loomise lugu. Ivo Leito (Tartu Ülikooli analüütilise keemia professor, TÜ esimese MOOCi autor)
http://www.uttv.ee/naita?id=19699
huvitav2.png

2012. aasta lõpus otsustati Tartu Ülikooli õppeprorektori koosolekul, et järgneval aastal luuakse 3 MOOCi. Tehti ettepanek Ivo Leitole. Ja nii see algas …
—– 2013 —–
Aprill
Meeskonna esimene kohtumine – Ivo Leito ja tema sisu loomise meeskond ning haridustehnoloogid. Otsustatakse, et tehakse e-kursus Moodle’is, sisupakett Sisu@UT-s ning videod pannakse Ülikooli Televisiooni. Kuu lõpus salvestatakse esimene videoloeng – tavaline loeng reaalsete õppijatega.
Mai
Arutatakse, mil moel videoloengutega jätkata: kas salvestada koos õppijatega, esitlust kasutades, pabertahvliga, ilma õppijateta või muul moel. Katsetatakse erinevaid variante. Kuu lõpuks on esimene videoloeng monteeritud.
Juuni
Dropboxi luuakse kaust, kuhu koondatakse jooksvalt kõik kursusega seotud materjalid. Sisu@UT-s on esimene versioon kursuse materjalide struktuuriga. Otsustatakse, et videod tulevad ilma õppijateta. Selgus, et loengute salvestamine on ikka tohutult suur töö. Ilmnevad probleemid Internet Exploreriga – IE jaoks on vaja muuta sisupaketi kujundust. Kaalutakse keelekorrektuuri vajalikkust. Esimesed 5 videoloengut on sisupaketis. Saab selgeks, et enamik videoloenguid tuleb ikkagi ümber salvestada.
Juuli
Valmib uus ports videoloenguid. Salvestamises tehakse paus augusti keskpaigani. Ivo Leito kirjutab tekste. Selgub, et sisupaketi struktuur läheb muutmisele.
September
Tekib vajadus regulaaravaldisega küsimusetüübi järele – Tõnis Tartes programmeerib. Tekib lootus, et oktoobri keskpaigaks saavad kõik videoloengud valmis, kuigi tekstidega läheb kauem. Leitakse keeletoimetaja. Meeskond läheb väljasõidule, et kursuse seisu ja tulevikku arutada.
Oktoober
Ivo Leito tutvustab kursust Helsingis. Keeletoimetaja teatab, et keelekorrektuuri pole vaja. Esimene Facebooki kommentaar sisupaketis. UTTV-s kõigis arvutites videod ei tööta.
November
Enno Kaasik paneb videod ka YouTube’i. Videote probleem laheneb lõpuks.
Detsember
Valmib ametlik e-kursuse kirjeldus ÕISi jaoks. Registreerumine e-kursusele avatud. Õppeprorektor kiidab.
—– 2014 —–
Veebruar
100 registreerunut.
Märts
Kursus algab 3. märtsil 271 registreerunuga.
—– 2015 —–
Aprill
MOOC saab e-kursuse kvaliteedimärgi ja “Aasta e-kursus 2015” tiitli.
huvitav2.png

Eno Tõnisson, ühe populaarseima MOOCi Programmeerimisest maalähedaselt loomise juht, räägib oma MOOCi-kogemustest artiklis  https://etu.ut.ee/kevad-2015/programmeerimisest-maalahedaselt/
Andres Punning räägib MOOCi Elektroonikast puust ja punaseks (https://sisu.ut.ee/elektroonika) 2018. a. e-õppe kogemusseminaril  https://panopto.ut.ee/Panopto/Pages/Viewer.aspx?id=cc9d104f-695b-460a-b8f9-803218b40741&start=133.449664
Eelmine
Järgmine