3.3. Õppetekstide loomine

Tekstilised materjalid võivad paikneda õpikeskkonnas või väljaspool ühtse tervikuna ja olla lingitud õpikeskkonda. Kui materjalid on html-failidena (veebilehtedena), tuleks kontrollida, kas need on kujundatud ka väljatrükiks sobivalt.

Materjalide loomisel on soovitav järgida alljärgnevaid põhimõtteid:

  • materjalid on universaalsed: veebilehtedena või pdf-formaadis;
  • õppematerjal on kasutatav erinevate veebilehitsejate (Mozilla Firefox, Microsoft Internet Explorer) ning operatsioonisüsteemidega (Microsoft Windows, Linux, Mac OS). Vastupidisel juhul peab info olema selgelt esitatud tehniliste nõuete juures (nt Tehnilised nõuded kursuse läbimiseks);
  • õppematerjal on sobivalt liigendatud väiksemateks osadeks: peatükkideks ning alampeatükkideks;
  • peatükk esitatakse osadena: pealkiri, õpieesmärgid, sissejuhatus, alampealkirjad, kokkuvõte;
  • sarnaste elementide disain on ühtne läbi terve kursuse;
  • vajalik eritarkvara on tagatud kõigile õppijatele nt programmide testversioonidena;
  • õppematerjali sisu on usaldusväärne, täpne ja ajakohane;
  • õppematerjalid on keeleliselt korrektsed;
  • kasutatud allikatele on viidatud vastavalt autoriõiguse seadusele;
  • internetilingid (aadressid pikalt välja kirjutatud ja avanevad uude aknasse) töötavad;
  • arusaamise hõlbustamiseks kasutatakse näiteid, illustratsioone, tabeleid;
  • oluline informatsioon (terminid, definitsioonid, kontseptsioonid) on rõhutatud (nt värvilisel alal, graafilise elemendina, rasvases kirjas (mitte allajoonituna!);
  • teksti vahel või lõpus on mõtlemisülesanded või kordamisküsimused;
  • viidatud on lisamaterjalidele.

Keerulisemate teemade puhul on hea luua õppematerjale toetav sõnastik olulisemate mõistetega ning selgitustega.

Kasutatud allikad: