MOOCi loomiseks ja läbiviimiseks on vaja leida sobivad keskkonnad – sisu, õppeprotsessi ja õppijate haldamiseks. Oluline, et õpikeskkonnas olevale MOOCile sisenevad osalejad autentitud kasutajatena ning kursusel on lisaks sisu edastamise vahenditele suhtlemise vahendid, vahendid õppijate hindamiseks ning hinnete haldamiseks. Keskkond määrab ära tehnilised võimalused ja ka nõudmised, millega tuleb sisu loomisel ja kursuse läbiviimisel arvestada. Potentsiaalne kasutatav õpikeskkond tuleks eelnevalt endal läbi testida, valides kasutamiseks võimalikult vähe ja tavapäraseid tehnoloogilisi vahendeid, et erinevate oskuste ja kogemustega õppijad MOOCil osalemisega hätta ei jääks. Vajadusel tuleb otsida lisavõimalusi nt suhtlemiseks, materjalide esitamiseks või õppijate hindamiseks. Oluline, et samade tegevuste jaoks kasutataks terve kursuse piires samasid tehnilisi vahendeid ja samasid keskkondi. Õppematerjalid võivad olla avalike sisupakettidena igas veebilehekülgede loomise keskkonnas.
Rahvusvaheliselt tuntud MOOCide keskkondade kasutamiseks (nt Coursera – https://www.coursera.org/ ja edX – https://www.edx.org/) peab õppeasutus üldjuhul olema vastava konsortsiumi liige ning omama õigust õpikeskkonda kasutada. Konsortsiumi liikmeks on raske saada ning see on liikmeskõrgkooli jaoks kulukas.
Kui TÜ hakkas 2012. a. lõpus planeerima MOOCide loomist, analüüsiti, millist õpikeskkonda on võimalik ja otstarbekas kasutada. Rahvusvaheliste initsiatiividega (Coursera, edX) liitumine osutus kalliks ning samuti ei õnnestunud nende konsortsiumide liikmeks astuda (pandi ootejärjekorda).Ressursside kokkuhoiu eesmärgil otsustati, et MOOCid luuakse TÜ Sisu@UT (http://sisu.ut.ee) ja Moodle’i (http://moodle.ut.ee) õpikeskkonnas ehk samades õpikeskkondades, mida kasutatakse e-kursuste loomiseks ülikooli õppetöö tarbeks nii taseme- ja täiendusõppes. |
Enda õppeasutuse õpikeskkondade kasutamise eelis on see, et puudub MOOCide loomiseks ja läbiviimiseks täiendava tehnilise ressursi vajadus, sest antud keskkondi arendatakse ning osalejatele pakutakse toetust olemasoleva infrasturktuuri ning tööjõuressursside raames.
Teiseks on kursuste loojad õpikeskkonnaga varasemalt juba tuttavad ning omavad kogemusi e-kursuste loomisel ja läbiviimisel vastavas keskkonnas. Samuti on võimalik kasutada kooli haridustehnoloogi abi.
Kolmas eelis on see, et kuna paljud eestikeelsetel MOOCidel osalejad tulevad suure tõenäosusega kunagi õppima ülikooli taseme- või täiendusõppesse, siis saavad nad ülikooli Moodle’i kasutamise kogemuse juba enne õpingute alustamist ning õpingute ajal on selle võrra lihtsam.
Oma õppeasutuse õpikeskkonna kasutamisel MOOCide loomiseks tuleb mõelda, kuidas õppijad MOOCil osalejaks registreeruda saavad. Kui iga soovija saab endale ise luua kasutajatunnuse, siis see pole tavaliselt seotud tema isikukoodi või sünniajaga ning isikuandmed ei pruugi olla täpsed, mis saab takistuseks kursuse edukal lõpetamisel tunnistuse väljastamisele.
TÜ MOOCidel osalejad saavad registreeruda MOOCile ülikooli õppeinfosüsteemi (ÕIS) täiendusõppemoodulis isikuandmete alusel (isikukood ning välismaiste õppijate puhul riik ja sünniaeg). ÕISist saadetakse registreerunud ühe klikiga Moodle’i vastavale kursusele. Osalejatele luuakse automaatselt Moodle’i kasutajatunnused ja edastatakse need e-postiga. |
Isegi automaatset registreerumissüsteemi kasutades võib esineda erinevaid probleeme (eriti välimaalastega), nt:
HITSA Moodle (https://moodle.hitsa.ee/) on mõeldud tasuta kasutamiseks Eesti e-Ülikooli ja Eesti e-Kutsekooli konsortsiumisse kuuluvatele koolidele ning üldhariduskoolidele. Kursuste tellimiseks tuleb pöörduda oma kooli haridustehnoloogi poole või täita pärast sisselogimist vorm lehel https://moodle.hitsa.ee/course/request.php. Kasutajakonto saab luua iga huviline endale ise (https://moodle.hitsa.ee/login/signup.php). HITSA Moodle’i kasutamisjuhend on aadressil http://files.voog.com/0000/0034/3577/files/juhendi_fail.pdf.