1.1. MOOCide tüübid

MOOCidel võib eristada kahte põhitüüpi: xMOOCid ja cMOOCid.

xMOOC (x tuleb ingliskeelsest sõnast “exponential” ja tähistab hästi suurt osalejate arvu) on klassikalise õpetamismudeliga, kus õppeprotsessi juhib õpetaja. Samas ei tähenda nn klassikaline mudel seda, et õppija on passiivne ja õpetaja aktiivne. MOOCid toimivad ümberpööratud klassiruumi mudeli järgi, kus õppija tegeleb esmalt ise aktiivselt õppimisega ja pöördub õpetaja poole vaid küsimuste või probleemide korral. Kursustel on iseseivat õppimist toetavad videoloengud, õppetekstid, enesetestid, hinnatavad kodutööd ja testid. xMOOCide konkreetsed eesmärgid ja oodatavad õpiväljundid ning õppijate teadmiste kontrollimise ja hindamise viisid teevad võimalikuks ka ametlike tõendatud tunnistuste (verified certificate) väljastamise lõpetanutele. Enamik pakutavatest MOOCidest on xMOOCid.  

cMOOCid (c tähistab konnektivismi, ing.k. “connectivism”) toetavad eelkõige õppijate suhtlusvõrgustiku kujunemist ja omavahelises koostöös eesmärkide seadmist ning uute teadmiste ja oskuste loomist. Peamiseks õpikeskkonnaks on iga õppija isiklik ajaveeb jm sotsiaalmeedia vahend ning peamisteks õpitegevusteks on neisse postitamine, üksteise postituste kommenteerimine, arutlemine, (video-) vebinarid jms. E-kursusel on tavaliselt vaid mõned nn suunavad õppematerjalid ning ajakava, õppejõul on õppeprotsessis suunav roll.

Pakutakse ka nn hübriid-MOOCe, mis sisaldavad mõlema põhitüübi komponente: kvaliteetseid õppematerjale ning nn sotsiaalset õppeprotsessi.

Lisaks on veel mitmeid variatsioone:  

• Massive Open Online Research (MOOR) on xMOOCi mudelil baseeruv kursus õppijatele, kes soovivad siduda õppimise otseselt enda teadusuuringutega;   
• Small Private Online Course (SPOC), kus väike rühm õppijaid valitakse välja paljude soovijate seast mingite kriteeriumide alusel ning kasutatakse xMOOCi mudelit ja ümberpööratud klassiruumi meetodit;
• Synchronous Massive Open Online Courses (SMOC) – kogu õppetöö (videoloengud ja suhtlemine) toimub reaalajas; 
• Investigation-based MOOC (iMOOC) – uurimisel baseeruv MOOC;
• Task-oriented MOOC (tMOOC) – ülesannetel baseeruv MOOC;
• Project-based MOOC (pMOOC) – projektil baseeruv MOOC;
• lisaks on kasutusel terminid Big Open Online Course (BOOC), Distributed Open Collaborative Course (DOCC), Little Open Online Course (LOOC) jne.

Piiri erinevat tüüpi MOOCide vahele on väga keeruline tõmmata ning seetõttu räägime antud kursusel lihtsalt MOOCidest ning lähtume eelkõige xMOOCi omadustest.

Kasutatud allikad:

• Anders, A. (2015). Theories and Applications of Massive Online Open Courses (MOOCs): The Case for Hybrid Design. International Review of Research in Open and Distributed Learning Volume 16, Number 6. http://files.eric.ed.gov/fulltext/EJ1084341.pdf
• Chauhan, A. (2014). Massive Open Online Courses (MOOCS): Emerging Trends in Assessment and Accreditation. Digital Education Review – Number 25. http://files.eric.ed.gov/fulltext/EJ1039698.pdf

• Pomerol J.-C., Yves Epelboin, Y., Thoury, C. (2015). MOOCs: Design, Use and Business Models. Wiley-ISTE.