1.4. Võõrsõnade õigekiri

Võõrsõnade puhul võib keelekasutajale mureks olla nii sõna kirjapilt kui ka tähendus. Mõlemaid saab kontrollida käepärastest üldkeele sõnastikest (ÕS, võõrsõnade leksikon). Elektrooniline “Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013” asub aadressil http://portaal.eki.ee/dict/qs/ ja “Võõrsõnade leksikoni” (2012) leiab aadressilt http://www.eki.ee/dict/vsl/. Et hoida kokku võõrsõnade õigekirja kontrollimisele kuluvat aega, on alljärgnevalt esitatud kokkuvõte võõrsõnade peamistest tunnustest.

1. Võõrhäälikud F, Š, Z, Ž (filoloogia, šašlõkk, zlott, žargoon).
2. G, B, D sõna algul (gangster, balustraad, dogma).
3. Pearõhk väljapool esimest silpi (finantseerima, pretensioon, mehaanika).
4. Järgsilpides vokaalid O, Ö, Ä, Ü (paviljon, aplodeerima, entsüklopeedia, sekretär). 
5. Järgsilpides pikad vokaalid OO, ÄÄ, ÖÖ, ÜÜ (utoopia, reväär, režissöör, uvertüür). 
6. Võõrad konsonantühendid GD, GT, BT (smaragd, foogt, abtiss). 
7. Võõrapärased täishäälikuühendid (müokardiit, evolutsioon, hüatsint).

Lubamatu on aga häälikute š ja ž asendamine kahetäheliste ühenditega sh ja zh. See tekitab hääldusraskusi ja eksitab, sest lugeja ei tea, kas tegu on algupärase sh ja zh-ga või š ja žasendustega (Mäearu, 1996).

Põhjaliku ülevaate probleemsetest võõrsõnadest eesti keeles annab T. Erelt artiklis “Need rasked võõrsõnad” (2004), aadressil http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/voorsonad.html.

Võõrsõnade õppimine reeglite abil võib olla tavakeelekasutajatele aga probleem, sest reeglid on üsna abstraktsed ega toeta alati sõna tähendusest arusaamist. Lõputu drillimise asemel võiks kasutada õppimist analoogiarühmade abil, sest kirjutades loob inimene sageli analoogi. Näiteks, sarnaselt kirjutatakse sõnad garaaž, vitraaž, reportaaž jakollaaž või siis massöör, režissöör ja sutenöör.

Väga oluline on kontrollida võõrsõnade tähendust. Peamiselt inglise keelest ja inglise keele vahendusel tuleb eesti keelde juurde uusi sõnu ja tähendusi. Mõned neist täidavad eesti keele mõiste- ja sõnavaras olulise tühiku, teised tõrjuvad välja olemasolevaid keelendeid ning muudavad senist tähendussüsteemi (Raadik, 2010).

Asenda allajoonitud sõnad võõrsõnadega. Jututubade teravalt päevakorral olevaks küsimuseks on ühtse kahekõne puudumine, kuna ei suudeta tagada  kõigile jõukohaselt selgitatavat  teemat. Sageli püüavad vestluses osalejad olla muljetavaldavad  oma mõttearenduses, mis jääb aga kaugeks teaduslikust ja õpetatud vestlusest. Tuleks välja anda suure trükiarvuga  pehmes köites väiketrükis, et ei eksitaks näiteks sõnade “ühetooniline” ja “ moodne”. Vastus Jututubade akuutseks küsimuseks on ühtse dialoogi puudumine, kuna ei suudeta garanteerida kõigile jõukohaselt selgitatavat  teemat. Sageli püüavad vestluses osalejad olla efektsed  oma mõttearenduses, mis jääb aga kaugeks akadeemilisest ja erudeeritud vestlusest. Tuleks välja anda suure tiraažiga brošüüre, et ei eksitaks näiteks sõnade “monotoonne” ja “ modernne” õigekirjas.

Loe lisaks:

1. Leemets, T. (2008). Valik inglise sõnade vasteid. Keelenõuanne soovitab 4, 39-42. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

2. Leemets, T. (2011). Võõrmõjud võõrsõnavaras. Õiguskeel, 4. Külastatud aadressil http://keeleabi.eki.ee/pdf/ks5_135.pdf.

3. Mäearu, S. (1996a). f ja š õigekirjast. Keelenõuanne soovitab. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

4. Mäearu, S. (1996b). Ikka š, ž ja č. Keelenõuanne soovitab. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

5. Raadik, M. (2000). Tsitaatsõnad. Keelenõuanne soovitab 2, 153-156. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

6. Raadik, M. (2004). Võõrad võõrsõnad. Keelenõuanne soovitab 4, 43-63. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

7. Raadik, M. (2010). Mida küsitakse võõrsõna tähenduse kohta? Keelekosti kodumaalt. Kümme aastat Peterburi keelepäevi. Külastatud aadressil http://keeleabi.eki.ee/pdf/ks5_144.pdf.