Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises

5.5. Korrektne sõnakasutus

Kuigi eesti kirjakeel on üsna stabiilne, on viimasel ajal tulnud juurde selliseid keelendeid/ konstruktsioone või nihkunud sõna tähendused (peamiselt inglise keele mõjul!), mille omandamine – või vastupidi – millest hoidumine nõuab tähelepanu ja meeldejätmist.

Nii kiputakse liigkasutama tühjavõitu sõnu (nt antud, vastav, poolt, käigus, hetk, hetkel, momendil, reeglina, tõsine, täna, suunatud, paika panema, omama), mis hägustavad lause mõtet või ei vasta hea stiili nõuetele (Hennoste, 2000). Kontekstist sõltuvalt soovitatakse nende asemel selgemaid ja täpsemaid väljendeid, vajaduse korral lauset ümber sõnastades.

HALB PAREM
esitada antud dokument esitada dokument, esitada see/ asjakohane/ vajalik dokument
dokumendi riisumine on toime pandud kohtualuse poolt 1) dokumendi riisus kohtualune
2) kohtualune on toime pannud dokumendi riisumise
ligi aasta kestnud uuringu käigus ligi aasta kestnud uuringu ajal
üle 700 eesti üliõpilase õpib hetkel erinevates välismaa ülikoolides praegu õpib mitmes välismaa ülikoolis üle 700 eesti üliõpilase
reeglina on taolised abielud praktiliselt võrdse orjusega üldiselt/ üldjuhul/ tavaliselt/ enamasti on sellised abielud peaaegu võrdsed orjusega
tõsine küsimus on tõstatunud presidendi ette presidendi ette on tõusnud raske küsimus
ettevõtte plaanid on paika pandud/ maha pandud/ maha märgitud ettevõtte plaanid on kavandatud
ma ei oma ettekujutust sellest tööst mul ei ole ettekujutust sellest tööst

Kasulikke nõuandeid, milliseid sõnu ja väljendeid eelistada ning milliseid vältida, pakub ka H. Mäekivi artiklis “Moesõnad” (2004), aadressil http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_2/Maekivi.pdf.

Loe lisaks!
  1. Kerge, K. (2009). Kas ja kus kasutada isikulist poolt-konstruktsiooni? Oma Keel, 1, 52-55.
  2. Nemvalts, P. (2008). Võõrastav eesti keel. Oma Keel, 2, 39-42.
  3. Raadik, M. (2002). Siseriiklik ja riigisisene. Oma Keel, 2, 58-61, aadressil http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2002_2/Raadik.pdf
  4. Uuspõld, E. (2002). Õpetusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Eelmine
Järgmine