Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises

3.2. Põhireeglid

Selles peatükis keskendutakse olulisematele eesti keele kokku- ja lahkukirjutamise reeglitele, süvenemata eranditesse. Põhjaliku ülevaate saamiseks võiks lugeda ”Eesti keele käsiraamatut” (Erelt, Erelt, & Ross, 2007), mille elektrooniline versioon on aadressil http://www.eki.ee/books/ekk07/

Klikkides vasakul menüüs peatüki lingil, avaneb soovitud peatükk. Alljärgnevalt käsitletakse olulisemaid reegleid.

I. NIMISÕNA + NIMISÕNA

1. Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku.

Näide 1. inimväärikus, nahkmööbel, raudtee

2. Ainsuse omastavas nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib liiki või laadi ja moodustab kindlaks kujunenud mõiste (vastab küsimusele mis?, missugune?, mis liiki?, mis laadi?).

Näide 2. taskukell, kontserdipilet, teatripilet, raamatukapp

NB! Kui ainsuse omastavas olev nimisõna osutab kuuluvusele (kelle?), kirjutatakse sõnad lahku, nt õpiku autor, osakonna juhataja.

3. Mitmuse omastavas nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku.

Näide 3. teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimekiri

II. OMADUS-, ARV-, ASESÕNA + NIMISÕNA

1. Omadus-, arv-, asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku.

Näide 4. raske koorem, neli seina, omal ajal

2. Kokku kirjutatakse need sõnad järgneva nimisõnaga siis, kui tekib omaette kindel mõiste.

Näide 5. nelinurk, noormees, omakasu

3. Lühenenud tüvega omadussõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga alati kokku.

Näide 6. võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus

III. EELNEV SÕNA + OMADUSSÕNA

1. Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad omaette kindla mõiste.

Näide 7. kohusetruu, sõnakehv, tumesinine, lihtlabane

2. Määrsõnaliselt kasutatavad omadussõnad kirjutatakse järgnevast omadussõnast lahku.

Näide 8. tohutu suur, hirmus kauge

3. ne- ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku.

Näide 9. päevapikkune, asteastmeline, kuueaastane

4. Eelnev nimi, täht, lühend, number või sümbol kirjutatakse ne- ja lineomadussõnaga kokku sidekriipsu abil.

Näide 10. Peetri-nimeline mees, X-kujuline, ne-liiteline, 20-aastane

NB! Kui ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on täiend ees, kirjutatakse sõnad lahku, nt paljude sajandite pikkune, kõigi eelduste kohane, Peeter Kase nimeline.

IV. ARVSÕNA

1. Eelneva arvsõnaga kirjutatakse kokku sõnad -teist(kümmend), -kümmend ja -sada.

Näide 11. üheksateist, viisteistkümmend, kolmkümmend, viissada

2. Ülejäänud arvsõnad – ühelised, tuhat, miljon, miljard jt – kirjutatakse eelnevast arvsõnast lahku. 

Näide 12. kuus tuhat, kolm miljonit

V. TEGUSÕNA

1. Põhireegli kohaselt kirjutatakse tegusõna muudest sõnaliikidest tavaliselt lahku.

Näide 13. alla tulema, pruuniks võõbatud sein, hukka mõistma, õun on alla kukkunud

2. Erandiks on liittegusõnad, mis kirjutatakse kõigis vormides kokku

Näide 14. alavääristama, allkirjastades, abielluda

3. Kokku kirjutatakse ka tegusõna teo- ja tegijanimed.

Näide 15. allakukkumine, vastuvõtmine, järeltulija 

VI. MÄÄRSÕNA

Põhireegli järgi kirjutatakse määrsõna (või määrsõna tähenduses olev sõna) muudest sõnadest harilikult lahku.

Näide 16. tohutu suur, kusagil ees, seal eemal

VII. KAASSÕNA

Kaassõna (ees‑ või tagasõna) kirjutatakse lahku tema juurde kuuluvast käändsõnast.

Näide 17. mööda teed, teed mööda, jõe ääres, pea kohal

  1. Kahtluse korral tuleks eelistada sõnade lahkukirjutamist.
  2. Sõnade õigekirja saab kontrollida „Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2006” või selle elektroonilise versiooni abil aadressil http://www.keelevara.ee/.


Loe lisaks!
  1. Erelt, M., Erelt, T., & Ross, K. (2007). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  2. Kraut, E., Liivaste, E., & Tarvo, A. (1998). Eesti õigekeel. Tallinn: AS Koolibri.