5.3. Side- ja mõttekriips

Kuigi arvutikirjas tekstide puhul ei järgita sageli korrektset side- ja mõttekriipsu kasutamist, on neil kirjavahemärkidel täita erinev funktsioon.

I. Nii on sidekriips seotud sõnade kokku- ja lahkukirjutamisega, aga ka teksti stiiliga (nt lugemist hõlbustav sidekriips). Kasulikke nõuandeid enim probleeme tekitavate sidekriipsu kasutamise juhtude kohta jagab T. Leemets artiklis “Kas siia käib sidekriips?” (2005): http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2005_2/06.pdf.

Suhteliselt uus nähtus eesti keeles on ad-hoc-liitsõna ehk ahelliitsõna, mis võib üheks tervikuks siduda mis tahes sõnakombinatsioonid, nt aega-küll-meeleolu, keelan-käsin-stiil (Leemets, 2014). Kokku on lepitud, kuidas selliseid liitumeid (Erelt, 2015) eesti keeles vormistada: sidekriips pannakse kõigi täiendosa sõnade, samuti täiendosa ja põhisõna vahele. Ad-hoc-liitsõna rõhutab, et tervikuks on seotud juhuslik sõnakombinatsioon (st “selleks puhuks”).

II. Mõttekriipsu kasutatakse:
1) koondlauses kokkuvõtva sõna ees;

Näide 1. Tabelid, joonised, skeemid – kõik esitati magistritöö lisas.

2) emfaatilise märgina koma asemel pikema pausi või rõhutatud sõna/ lauseosa esiletõstmiseks;

Näide 2. Iga positsiooni jaoks on oma roll – kogum ettekirjutatud, kindlaks määratud käitumismalle, mida igaüks oma positsioonis täidab.

Mõttekriipsu kasutuses on tekitanud küsimusi nii kriipsu pikkus kui ka asukoht lauses. Nii kasutatakse arvutikirjas lühikest ja pikka mõttekriipsu (märgid – ja — on mõlemad mõttekriipsud), kuid mõttekriipsu pikkuste eristamine ei ole õigekirjaküsimus (Mund, 2009). Samuti võib mõttekriips asuda nii rea alguses kui ka lõpus, rangema vormistuse puhul rea lõpus. Nii on ladusam lugeda.

Üksikasjalikumalt käsitletakse mõttekriipsu kasutamist “Eesti keele käsiraamatus” (Erelt, Erelt, & Ross, 2007) (vt peatükk “Kirjavahemärkide kokkuvõte”), aadressil http://www.eki.ee/books/ekk07/. Märkide kasutuse tekstis võtab vaatluse alla ka Argo Mund  ajakirja Oma Keel artiklis “Vahemärginõuandeid” (2009), aadressil http://keeleabi.eki.ee/pdf/ks5_079.pdf.

---

Loe lisaks!

1. Leemets, T. (2014). Mida-neist-arvata-küsimus. Ahelliitsõand. Oma Keel, 2. Külastatud aadressil http://keeleabi.eki.ee/pdf/ks5_119.pdf

2. Mund. A. (2003). Vahel on koma ka ja ees. Oma Keel, 1, 50-54.

3. Mund, A. & Raadik, M. (2006). Selge(ma)ks saada mitte käega lüüa. Oma Keel, 1, 25-38.