3.3. Sagedased vead

Vaatamata kokku- ja lahkukirjutamise reeglite arvukusele, eksitakse mõne reegli vastu sagedamini kui teiste vastu. Selles peatükis vaadeldakse olulisemaid veaohtlikke sõnarühmi, mida on käsitlenud mitmed autorid (Erelt, 2005; Mund, 2004a, 2004b, 2004c; Uuspõld, 2008). Ehk aitab see kaasa kokku- ja lahkukirjutamise reeglite teadlikumale rakendamisele ja vigadest hoidumisele.

I. Sageli põhjustab probleeme tüvekordusega sõnaühendite õigekiri (nt aastast aastasse, aasta-aastalt). Üksikasjaliku ülevaate koos selgitustega annab A. Mund artiklis “Päev-päevalt, päevast päeva, päevpäevaline, päev päeva kannul…” (2004c), aadressil http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/paevpaevalt.html.

II. Hoidumaks pikkadest ja sageli vigu põhjustavatest -ne ja -line-liitelistest ühenditest, soovitatakse kasutada lühemaid ja suupärasemaid vorme, vt A. Mundi artikkel “Liialdagem mõõdukalt!” (2004a), aadressil http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/liialdagem.html.

III. Kõhklusi tekitab ka NIMISÕNA (mitm omastavas) + NIMISÕNA kokku- ja lahkukirjutamine. Enamasti soovitatakse lahkukirjutamist, nt sademete hulk, teadmiste päev, sisehaiguste kliinik. Erandiks on juhud, kui kokkukirjutatud sõna kannab omaette tähendust, nt lastekodu, häälteenamus, noortenõustaja. Meeles tuleb pidada, et sageli on võimalik (ja eelistatud!) kasutada mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel ainsuse omastavaga liitsõna, nt juukselõikus ja külalisraamat, mitte juustelõikus ja külalisteraamat (Erelt, 2005; Mund, 2004b). Tutvumaks konkreetsete veaohtlike keelenditega, loe läbi A. Mundi artikkel “Mitmuse omastav luubi all” (2004b), aadressil http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_2/Mund2.pdf.

IV. Üks sagedasemaid teemasid keelenõuandes on tegusõnade kokku-lahkukirjutus. Neist kõige keerulisem on määrsõna ja kesksõna (v-, tav-, nud- ja tud-kesksõna) ühendid. See, millal kirjutada kokku ja millal lahku, oleneb eelkõige sellest, kas kesksõna väljendab lauses tegevust (öeldis, määrus) või omadust (täiend, öeldistäide). Põhjaliku ülevaate tegusõnade kokku- lahkukirjutusest teeb Maire Raadik 2015. aasta keelenõuande kogumikus avaldatud artiklis “Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutus”, vt aadressil http://keeleabi.eki.ee/pdf/ks5_009.pdf

---

Kas kokku,  lahku või sidekriipsuga? Liivi nimeline preemia Grööni maa naiste rõivad sõna sõnaline ette ütlemine pliiats on maha kukkunud teed mööda välja poole tee äärne vaatlus post riikide vahelisele kokku leppele mängu- ja puhkeplatsidel hiljuti ehitatud elamu teisele poole läbi sõitja rahul olema autole ette jooksnud poiss Suur Emajõgi palja päi tuule jõul paar miljonit suuri vaevu kevade poole vastu võttes päikese kell maa alune Vabadussõja aegne tav  kesksõna Vastus Liivi-nimeline preemia Gröönimaa naisterõivad sõnasõnaline etteütlemine pliiats on maha kukkunud teed mööda väljapoole teeäärne vaatluspost riikide vahelisele kokkuleppele mängu- ja puhkeplatsidel hiljuti ehitatud elamu teisele poole läbisõitja rahul olema autole ette jooksnud poiss Suur Emajõgi palja päi, paljapäi tuule jõul paar miljonit suuri vaevu, suurivaevu kevade poole vastu võttes päikesekell maa-alune Vabadussõja-aegne tav-kesksõna

Põhjaliku ülevaate ja hulgaliselt harjutusi kokku- ja lahkukirjutamise kohta leiab ka Erika Rummeli õppematerjalist “Eesti õigekiri”, aadressil http://opetaja.edu.ee/ortograafia.

---

Loe lisaks!