Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises

2.4. Sagedased vead

Algustähereeglite rakendamine põhjustab sageli eksimusi. Selles peatükis keskendutakse neile juhtudele, mille suhtes tuleks olla eriti tähelepanelik (Erelt, Erelt, & Ross, 2007; Uuspõld, 2008).

I. Seaduste, määruste ja teiste õigusaktide nimetuste/ nimede puhul kasutatakse väiketähelisi üldnimetusi või jutumärke. Nii kirjutatakse need kas harilike nimetustena (põhiseadus, isikuandmete kaitse seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus) või nagu pealkirjad (Vabariigi Valitsuse 7. septembri 2006. a määrus nr 196 “Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord”).

II. Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimedes tuleb eristada suurtähelist nime ja väiketähelist tüübinimetust.

Näide 1. Estonia teater, Ida-Viru maavalitsus

III. Asutuste allüksuste ja allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega.

Näide 2. Tartu Ülikooli haridusteaduskond, Postimehe kultuuritoimetus, riigikogu rahanduskomisjon

IV. Tähtpäevade, pühade ja kuude nimetused on väiketähelised.

Näide 3. suur reede, naistepäev, jõulud, veebruar

V. Ürituste puhul kasutatakse tavaliselt üldnimesid ja kirjutatakse väikese algustähega.

Näide 4. rahvusvaheline balletifestival, koolinoorte laulu- ja tantsupidu, olümpiamängud

Samas on üritusi, mis kirjutatakse läbiva suurtähega, v.a liigisõna (nt Valgete Ööde ralli, Sõpruse velotuur, Pimedate Ööde filmifestival), ja pealkirjalaadseid üritusi, mis kirjutatakse jutumärkides ja esisuurtähega (nt konverents “Töö- ja koostöökultuur koolis”).

VI. Ametinimetused, tiitlid, auastmed ja teaduskraadid kirjutatakse väikese algustähega.

Näide 5. vabariigi president, rektor, aasta õppejõud

Põhjalikumalt käsitleb veaohtlike ametinimetuste, auastmete ja -nimetuste ning teaduskraadide õigekirjutust T. Leemets artiklis “Austus ei sõltu algustähest” (2004), aadressil http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/austus.html.

pliiats.png

Paranda vead! Kasuta tekstis allajoonitud sõnade ja sõnaühendite puhul suurt algustähte ja jutumärke, kui see on vajalik. Põhjenda oma valikut reegliga.

Wagneri ooperi lendav hollandlane peaosa täitis savonlinna etendusel itaalia bariton. Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee istungil viibis ka eesti esindaja. Põrgupõhja uuest vanapaganast on mitu filmivarianti. Ostsin kohvikust aleksander ja sõbrad värskeid moorapea kooke ja napoleoni tordi. Ma püüdsin tol perioodil ka ise kirjutada, astusin tallinna noorte autorite koondisse ning osalesin kirjanike majas toimunud aruteludel. Eesti akadeemiline õigusteaduse selts ja eesti juristide liit korraldasid juunis 22. eesti õigusteadlaste päevad. Vanemuise väikeses majas mängib eesti draamateater lõputut kohvijoomist. Hiljuti andis meie president norra suursaadikule eestis üle maarjamaa risti I klassi ordeni. Sel suvel taastati võrtsjärve mängude traditsioon. Põhja ameerika asumaade iseseisvussõjas (1775–1783) sai suurbritannia lüüa ja tunnustas versailles’ rahulepinguga usa iseseisvust.

(Kingisepp, 2000 järgi)

Wagneri ooperi “Lendav Hollandlane” peaosa täitis Savonlinna etendusel Itaalia/ itaalia bariton. Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee istungil viibis ka Eesti esindaja. “Põrgupõhja uuest Vanapaganast” on mitu filmivarianti. Ostsin kohvikust Aleksander ja Sõbrad värskeid Moorapea kooke ja Napoleoni/ napoleoni tordi. Ma püüdsin tol perioodil ka ise kirjutada, astusin Tallinna Noorte Autorite Koondisse ning osalesin Kirjanike Majas toimunud aruteludel. Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts ja Eesti Juristide Liit korraldasid juunis 22. Eesti õigusteadlaste päevad. Vanemuise väikeses majas mängib Eesti Draamateater “Lõputut kohvijoomist”. Hiljuti andis meie president Norra suursaadikule Eestis üle Maarjamaa Risti I klassi ordeni. Sel suvel taastati Võrtsjärve mängude traditsioon. Põhja-Ameerika asumaade Iseseisvussõjas (1775–1783) sai Suurbritannia lüüa ja tunnustas Versailles’ rahulepinguga USA iseseisvust.

 
Loe lisaks:
  1. Erelt, T. (2005). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  2. Kraut, E., Liivaste, E., & Tarvo, A. (1998). Eesti õigekeel. Tallinn: AS Koolibri.
  3. Päll, P. (2008). Internet ja internet. Keelenõuanne soovitab 4, 146. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Eelmine
Järgmine