Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises

5.1. Punkt ja koma

Kirjavahemärkide korrektne kasutamine nõuab kirjutajalt tähelepanu ja reeglite tundmist. Siin esitatu on lühikokkuvõte punkti ja koma kasutamisest. Põhjaliku ülevaate saamiseks võiks lugeda ”Eesti keele käsiraamatut” (Erelt, Erelt, &, Ross, 2007), mille elektrooniline versioon on aadressil http://www.eki.ee/books/ekk07/. Klikkides vasakul menüüs lingil (peatükk “Kirjavahemärkide kokkuvõte”), avaneb soovitud teema. Alljärgnevalt keskendutakse neile juhtudele, mida ei ole käsitletud õppematerjali autori poolt koostatud teistes e-õppematerjalides.

I. Punkt pannakse:
1) väitlause järele;

Näide 1. Küsisin, millal toimub koosolek. (Vrd küsilausega Kas sa küsisid järele, millal toimub koosolek?)

2) Rooma numbri järele (I., II., III.), mida loetakse esiteks, teiseks, kolmandaks;

3) tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemustes meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks;

Näide 2.

kell 15.30
leib maksab 15.90
heitis ketast 68.42

4) lause lõppu jääva Interneti või meili-aadressi järele. 

Näide 3. Vahemärginõudeid tutvustav artikkel asub aagressil http://keeleabi.eki.ee/pdf/ks5_079.pdf.

Punkti järele jäetakse tavaliselt üks tühik (tähekoht).

Punkti ei panda:

    1. eraldi reana seisva pealkirja/ allkirja järele;
    2. üldkasutatavate lühendite järele;
    3. pildi-, joonise- ja teiste seleallkirjade järele.

II. Kirjavahemärkidest enim probleeme tekitab koma. Nii kasutatakse koma erinevat tüüpi liht- ja liitlausetes:

  1. lisandiga lauses;
  2. korduvate täiendite või määrustega lauses;
  3. koondlauses;
  4. rindlauses;
  5. põimlauses;
  6. kiillauses;
  7. lauselühendiga lauses.

Ülevaate sellest leiad peatükkidest “Kirjavahemärkide kokkuvõte” ja “Lause moodustajate ehitus” (Erelt, Erelt, & Ross, 2007), aadressil http://www.eki.ee/books/ekk07/.

Praktilisi õpetusi koma õigeks kasutamiseks jagavad aga M. Erelt raamatus “Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused“ (2006); A. Mund ja M. Raadik artiklis “Komaga ja komata” (2006) ning E. Uuspõld kogumikus “Õpetusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale” (2008).

  1. Vali välja 3-5 enda jaoks olulist (uudset) komareeglit ja too iga reegli kohta mõned näited. 
  2. Mis Sa arvad, kas vigade rohkus koma kasutamisel on tingitud kirjutajate keelelisest lohakusest, puudulikest teadmistest/ oskustest või keelereeglite keerukusest? Põhjenda oma arvamust.
Loe lisaks!
  1. Erelt, M. (2006). Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Tartu.
  2. Erelt, M., Erelt, T., & Ross, K. (2007). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  3. Erelt, T. (2005). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  4. Mund. A. (2003). Vahel on koma ka ja ees. Oma Keel, 1, 50-54.
  5. Uuspõld, E. (2008). Õpetusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Eelmine
Järgmine