4.3. Numbrid tekstis

Selles peatükis antakse ülevaade olulisematest numbrite kirjutamise põhimõtetest (Erelt, Erelt, & Ross, 2007; Uuspõld, 2008), süüvimata üksikasjadesse.

I. Tavaliselt kirjutatakse tekstis olev üksik arv sõnaga. Nii kirjutatakse arvsõnad 1–10 sõnaga (mul on kolm uut raamatut; ta teadis kahte laulu ja kolme luuletust).

II. Kui tekstis on palju arve või lähestikku asuvad suured ja väikesed arvud, siis kirjutatakse need kõik numbritega (tehingute arv tõusis 9 tehingult 46-le).

Ka matemaatika ja statistika tekstis kirjutatakse kõik arvud numbritega.

Näide 1.

2/3 vastanutest sai tulemuseks vähem kui 26 punkti, mis on alla poole võimalikust punktisummast.

72.5% (N=82) linnakoolide õpetajatest leiab, et võimalused andeka õpilase arendamiseks on ebapiisavad. Kõigest 59.6% (N=28) maakoolide õpetajatest on samal arvamusel.

III. Suurte arvude kirjutamisel eelistatakse numbreid. Nii ei ole soovitatav kasutada arvu kirjutamisel sõna tuhat või selle lühendit tuh. Kirjutada tuleks 3000, mitte 3 tuhat või 3 tuh. Küll aga kasutatakse koos numbriga sõnu miljon ~mln ja miljard ~mld (1,5 miljoni inimesega tehtud uuring näitas, et naiste hariduse tase mängib paarisuhtes tähtsat rolli.)

IV. Ka protsendi- ja paragrahvimärki kasutatakse ainult koos numbritega.

Näide 2.

VALE		ÕIGE
seitse %		7% (ka 7 protsenti)
rasva-%		rasvaprotsent
käesolevas §-s		käesolevas paragrahvis
§ seitse ~seitsmes §		§ 7 ~7. §
§-d 6-9		6.-9. §
§§ 6-9		6.-9. §

V. Põhi- ja järgarvude kasutamisel lähtutakse põhimõttest, et põhiarvud antakse edasi araabia numbritega (12 kuud, aastal 2009, aastail 2000–2009, 10 kr) ja järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt, või rooma numbritega.

Näide 3.

50. sünnipäev
2000.–2009. aastani
Eesti Vabariigi 91. aastapäev 
1960. aastad 
V peatükk

VI. Probleeme tekitab ka tühik arvu ja mõõtühiku, selle lühendi või tähise vahel. Reegli kohaselt on vahe üks tähekoht.

Näide 4.

75 eurot
15 protsenti
250 kW

Põhjaliku ülevaate tüüpilistest arvu, lühendi või sümboli kasutamisel tekkivatest probleemidest annavad S. Mäekivi ja M. Raadik artiklis “See tühine tühik” (2005) (vt peatükk 2), aadressil http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2005_1/06.pdf.

---

Loe lisaks!