2.1. Üldised põhimõtted

Algustähe õigekirja reeglid keskenduvad suure ja väikese algustähe vastandamisele, st missugune tähendus on suurtähelisel sõnal või ühendil võrreldes väiketähelisega. Kuldreegel on: normaalolekus kirjutatakse sõnad väikese tähega, suure tähega kirjutamiseks peab olema mõjuv põhjus (Raadik, 2009; Raadik, 2000a). Nii saab suure algustähe abil anda sõnale uue sisu. Samas, kui suurel algustähel ei ole väiketähega võrreldes teistsugust tähendust, tuleks eelistada väiketähte. Oluline osa suur- ja väiketähe valikul on ka teksti laadil: kas ameti- või tavatekst (Raadik, 2009).

Suurel algustähel on neli olulist ülesannet. Märkida: 

1. lause algust;
2. pärisnimesid (koha- ja isikunimesid);
3. osa nimetuste (nt üldnimede) ametlikkust ja püsikindlust;
4. tunderõhku (ülimussuurtäht; suurtäht adressaatide Sina ja Teie puhul).

Nii eristatakse reegleid, mis keskenduvad suurtähe ja jutumärkide kasutamisele (Erelt, 2005). 

1. Läbiv suurtäht kogu ühendis – kasutatakse kõikide nime või nimetuse osade märkimisel, v.a abisõnad ja osaliselt ka liigisõnad.

Näide 1.

teater                Eesti Draamateater
tähtkuju            Koot ja Reha
ajakiri                Tervis Pluss
autasu              Maarjamaa Risti ordeni kett 
loodusvorm     Hea Lootuse neem

2. Esisuurtäht ja jutumärgid – kasutatakse teoste pealkirjades ja taimede sordinimedes (mitteerialases tarvituses).

Näide 2. 

romaan      “Tappa laulurästast”
kartul          “Jõgeva kollane”
saatesari    “Tähed muusikas”

3. Esisuurtäht ilma jutumärkideta – kasutatakse ainult esimese nime või nimetuse puhul.

Näide 3.

ajaloosündmus      Teine maailmasõda

Nimi või suurtäheline nimetus võib olla (Erelt, 2005): 

1. kohal, ehitisel;
2. asutusel, ettevõttel, organisatsioonil ja ühendusel;
3. riigil, osariigil; 
4. isikul, olendil; 
5. perioodikaväljaandel;
6. teosel, dokumendil, sarjal, rubriigil;
7. ajaloosündmusel;
8. autasul;
9. üritusel;
10. taimesordil;
11. kaubal;
12. sõidukil.

Väike- ja suurtähe kasutamist käsitleb ka Maire Raadik artiklites “Kas suurtähel on tähtsust?” (2000a), aadressil http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/suurtxht.html ja “Kas algustäht oleneb asutusest” (2009), aadressil http://keeleabi.eki.ee/pdf/ks5_064.pdf

Loe lisaks:

1. Erelt, M., Erelt, T., & Ross, K. (2007). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

2. Kraut, E., Liivaste, E., & Tarvo, A. (1998). Eesti õigekeel. Tallinn: AS Koolibri.

3. Raadik, M. (2009). Kas algustäht oleneb asutusest? Oma Keel, 2. Külastatud aadressil http://keeleabi.eki.ee/pdf/ks5_064.pdf