4.1. Lühendid tekstis

Lühendamise peamine eesmärk on hoida kokku ruumi ja vältida tekstis sageli esinevate sõnade väljakirjutamist. Samas tuleb alati meeles pidada, et lugeja peab lühenditest üheselt aru saama.

Nii eristatakse kahesuguseid lühendeid:

1. üldkasutatavad lühendid, mida kasutavad kõik kirjutajad ja millel on arusaadavuse huvides kokkuleppeline kuju;
2. konkreetses tekstis (raamatus vm kirjutises) kasutatavad lühendid, mille sisu avatakse esmakordsel esinemisel tekstis.

Päritolu järgi saab eristada näiteks eestikeelseid ja inglise keelest laenatud lühendeid (Leemets, 2015). Ingliskeelsete lühendite puhul on kasutusel nii algkujulisi lühendeid (OECD = Organization for Economic Co-operation and Development) kui ka tõlked (GMO = geenmuundatud organism).

Olemuselt ja stiililt on lühendid argised ning neid ei soovitata kasutada pidulikus ja ametlikus tekstis või pealkirjades (Erelt, 2005; Hirsjärvi, Remes, & Sajavaara, 2005). Näiteks, rahvusvahelistes lepingutes kasutatakse lepingupoolte täisnimetusi: Ameerika Ühendriigid, Egiptuse Araabia Vabariik, mitte USA ega EAV. Kuna väljakirjutamine on viisakam kui lühendamine, ei soovitata au- või tänukirjas lühendada ka tiitleid, nt dir – direktor (Erelt, Erelt, & Ross, 2007).

Sõnade lühendusviisist lähtuvat jaotust illustreerib järgmine tabel.

		Väiketähtlühend		Suurtähtlühend
Algustähtlühend		a, l		R, TÜ, AS
Katkendlühend		tr, õpil, tän		Lad-Am
Valiktähtlühend		nt, lp, skp, s.o, k.a		ENE, SEJ, TV

Põhireeglid

1. Suurtähtlühendi lõppu ega vahele punkti ei panda (TÜ, TLÜ). Väiketähtlühendis pannakse punkt siis, kui lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga (s.a, k.a).
2. Liitsõna lühendamisel säilib sidekriips ka lühendis (P-Jaagupi, V-Nigula).
3. Väiketähtlühendid loetakse välja nende taga peituvate sõnadena.
4. Suurtähtlühendid hääldatakse tähthaaval ehk initsialismina (OÜ, ÜRO, IMF, CV) või loetakse kokku sõnana ehk akronüümina (NATO, FIE, EMO).
5. Homonüümsete akronüümide vältimiseks samas valdkonnas lisatakse mõnikord lühendisse väiketähti (RE = riigiettevõte, RdE = rendiettevõte).
6. Käändelõpp lisatakse väiketähtlühendile läbi sidekriipsu (lk-l), suurtähtlühendis võib sidekriipsu ka ära jätta (USAsse).
7. Osa suurtähtlühendeid käsitatakse omaette sõnana (UNESCO ~ Unesco, AIDS ~ aids, UFO ~ ufo).
8. Ladinakeelseid lühendeid käsitatakse tsitaadina (P.S. ´post scriptum´ A.D. ´Anno Domini´).
9. Isikunimedes võib nimetähed kirjutada ilma punktita (J.V.V. ~ JVV); ainult esitähte lühendades on soovitav panna punkt (E. Vilde, T-R. Viitso).

Põhjalikumat käsitlust lühendite märkimisest ja hääldamisest pakub T. Leemets artiklis “Lühendid igapäevasuhtluses” (2015), aadressil http://keeleabi.eki.ee/pdf/ks5_158.pdf. Ülevaate initsialismide ja akronüümide hääldamisest leiab S. Vare 2014. aasta artiklist “Lühendamise ja lühendsõnade fenomenist eesti keeles”.

---

Loe lisaks!

1. Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.

2. Mäearu, S. (2008). Sõnamoodustusabi. Keelenõuanne soovitab 4, 95-120. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

3. Rehemaa, T. (2006). Kuidas lühendada. Oma Keel, 1, 44-49.

4. Uuspõld, E. (2008). Õpetusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.