Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises
1.3. Veaohtlikke sõnu
Kuigi konsonantühendi põhireegli kohaselt kirjutatakse iga häälik ühendis ühe tähega, tekitavad sageli kõhklusi ja küsimusi keelendid, mis saadakse liidete lisamisel sõnatüvele. Selles peatükis vaadeldakse veaohtlikke sõnarühmi esinemissageduse järjekorras. Ehk teravdab see pilku iseenda õigekirja suhtes ja aitab kaasa õigete keelendite omandamisele.
I. Liitega sõnade õigekiri. Enim probleeme tekitab omasõnade tallinlane, linlane ja lõplik õigekiri (Mund, 2004). Vigu põhjustavad ka tabelis esitatud liitega sõnad.
|
VALE |
ÕIGE |
|
hommne |
homne |
|
ussjas |
usjas |
|
brittlane |
britlane |
|
fännkond |
fänkond |
|
karamelljas |
karameljas |
|
rulljas |
ruljas |
|
lippnik |
lipnik |
Kui sõnatüve lõpphäälik on sama, millega algab liide, säilivad mõlemad. Samuti jäävad kõik tähed alles siis, kui tüve ja liite piiril ei moodustu konsonantühendit (nt austraallane, rüütellik).
|
VALE |
ÕIGE |
|
ehki |
ehkki (ehk + ki-liide) |
|
salkond |
salkkond |
|
keskonnaministeerium |
keskkonnaministeerium |
|
itaalane |
itaallane |
|
tüllane |
tülllane (lindude sugukond) |
II. Lisaks liitega sõnade õigekirjale eksitakse palju konsonantühendi põhireegli vastu.
|
VALE |
ÕIGE |
|
tõttlikult |
tõtlikult |
|
kukkleid |
kukleid |
|
pulsstuma |
pulstuma |
|
papplid |
paplid |
III. Liitsõnade õigekiri. Liitsõnade liitumispiiril ei jäeta ühtegi tähte ära ega muudeta seda kõrvalasetsevate tähtede mõjul.
|
VALE |
ÕIGE |
|
kurtumm |
kurttumm |
|
plekkatus |
plekk-katus |
|
luksepp |
lukksepp |
|
õhküttesüsteem |
õhkküttesüsteem |
|
nahkott |
nahkkott |
|
kellasepp |
kellassepp |
IV. Sageli tekitavad kõhklusi lik- ja likkus-liitelised sõnad. Tuleb meeles pidada, et -likkus on nimisõna liide (vastab küsimusele mis?) ning kirjutatakse alati kahe k–ga (avalikkus, teadlikkus, jätkusuutlikkus, võimalikkus). Omadussõna lik-liide on astmevahelduslik (vastab küsimuselemissugune?) ja k–de arv liites sõltub konkreetsest käändest (vt tabel allpool).
|
ARV |
KÄÄNE |
KÜSIMUS |
NÄIDE |
|
ainsus |
nimetav |
missugune? milline? |
lõplik otsus |
|
|
omastav |
missuguse? millise? |
lõpliku otsuse |
|
|
osastav |
missugust? millist? |
lõplikku otsust |
|
|
sisseütlev |
missugusesse? millisesse? |
lõplikusse otsusesse ehk lõplikku otsusesse |
|
mitmus |
nimetav |
missugused? millised? |
lõplikud otsused |
|
|
omastav |
missuguste? milliste? |
lõplike otsuste |
|
|
osastav |
missuguseid? milliseid? |
lõplikke otsuseid |
|
|
sisseütlev |
missugustesse? millistesse? |
lõplikkudesse otsustesse ehk |
 |
Otsusta, kas sõnad on kirjutatud õigesti. Põhjenda oma valikut reegliga. Tujju, võrkkott, kapki, marssal, passlik, lippkond, metallraha, õng, religioosed, tuhkki, lõplik, ussjas, uutsevili, koorgi, vintsklema, teadsin, tiipklaver, käsnki, käija, kirside, salkond, linnlane, organiseerija, marssib, marssima, kultsed, hõige, ürkset, möönud, lõplik, haru, õppija, ojja, mässlev, võrdsus, harffki, umpsed, agu, majja, korstnas Tujju, võrkkott, kappki, marssal, paslik, lipkond, metallraha, õng, hõng, religioossed, tuhkki, lõplik, usjas, uudsevili, koorgi, vintsklema, teadsin, tiibklaver, käsngi, käija, kirsside, salkkond, linlane, organiseerija, marsib, marssima, kuldsed, hõige, ürgset, möönnud, lõplik, haru, õppija, ojja, mäslev, võrdsus, harfki, umbsed, agu, majja, korstnas
|
Loe lisaks:
-
Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. (2006). Toimetanud T. Erelt. Koostanud T. Erelt, T. Leemets, S. Mäearu, & M. Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
-
Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013, aadressil http://portaal.eki.ee/dict/qs/
-
Raadik, M. (2014). Mida uut on uues õigekeelsussõnaraamatus? Oma Keel, 1. Külastatud aadressil http://keeleabi.eki.ee/pdf/ks5_203.pdf
