Uuendusi algustähe kasutamises

I. Viimase kümnendi suurimaks muudatuseks on väike- ja suurtähe kasutamine pärisnimelise (koha- ja isikunimelise) täiendiga sõnaühendites, eriti kaubanimedes. Põhjaliku ülevaate probleemsetest sõnarühmadest annab M. Raadik artiklis “Kaupade nimetamine” (2000b), aadressil http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/kaubad.html.

II. Vigu põhjustab ka pärisnime (koha- ja isikunime) kasutamine piltlikes väljendites. Asjakohaseid selgitusi koos rohkete näidetega jagab T. Erelt artiklis “Nimetäiendiga piltlikud väljendid” (2000), aadressil http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/piltlikud.html.

III. Sageli tekitab küsitavusi ka 90ndate aastate keeleuuendus – jutumärkidest loobumine – järgmiste suurtäheliste ühendite puhul:

1. perioodikaväljaannete pealkirjad (ajakiri Eesti Loodus, ajaleht Eesti Ekspress);
2. asutuste/ ettevõtete nimed (kohvik Suudlevad Tudengid, aktsiaselts Olympic Casino);
3. autasude, kaupade ja sõidukite nimed (orden Ema au, laev Silja Europa, viin Viru Valge).

Põhjaliku ülevaate muutustest jutumärkide kasutamises annab M. Raadik artiklis “Lugu “ärakaotatud” jutumärkidest” ajakirjas Oma Keel 2/ 2006.

Probleemiks on ka pealkirja kasutamine kirjalikus tekstis. Põhiküsimus on: kas pealkirja tuleb käänata või jätta see algvormi. Pealkirjade käändevalikut lauses käsitleb A. Mundi artiklis “Ettevaatust! Pealkiri!” (2004), aadressil http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/pealkiri.html.

---

Loe lisaks:

1. Alender, E., Henno, K., Hussar, A., Päll,P., & Saar, E. (2003). Nimekorralduse analüüs.Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

2. Erelt, M., Erelt, T., & Ross, K. (2007). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

3. Erelt, T. (2005). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

4. Päll, P. (1999). Maailma kohanimed. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

5. Raadik, M. (2006). Lugu “ärakaotatud” jutumärkidest. Oma Keel, 2, 51-64.