3.1. Teose tunnused

Inimese intellektuaalse tegevuse tulemusi on väga mitmesuguseid, kuid vaid osale neist tekib autoriõiguslik kaitse. Eesti autoriõiguse seaduse järgi tekib autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele.^[40] Kunst hõlmab näiteks selliseid loomealasid nagu muusika, arhitektuur ja kujutav kunst. Kirjandusteosena läheb aga tänapäeva autoriõiguse järgi arvesse ka näiteks arvutiprogramm, sest selle aluseks olev programmeerimiskood on omamoodi unikaalne, autori individuaalset panust väljendav tekst. 

Teos on üks kesksemaid autoriõiguse mõisteid. Autoriõiguse seaduse järgi on teos mis tahes originaalne tulemus kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil.^[41] Tehniline vahend võib olla heli- või videosalvestis, mida on võimalik kuulata või vaadata. Näiteks film ongi vaadatav üksnes tehnilise vahendi abil, olgu kinos, televisioonis või arvutis veebiplatvormil.

Selleks, et teos oleks kaitstav, ei pea see olema lõpetatud. Autoriõigus kaitseb ka lõpetamata teoseid ning teose vaheetappe ja osi, kui need vastavad teose tunnustele.^[42] Samuti ei pea teos olema avaldatud.

Teose originaalsus

Üldistatult öeldes seisneb teose originaalsus ehk algupärasus selle loomisel tehtud valikutes. Teose originaalsus ei eelda tingimata uudsust. Piisab sellest, kui tegemist on autori enda loomingulise tegevuse tulemusega, mis väljendab tema vabu ja loomingulisi valikuid ega ole mitte kellegi teise teose koopia. Aga kui palju valikuid peab autor tegema, et teos väljendaks tema isikupära? Ja kas on kokku lepitud originaalsuse miinimumtase, mille korral teos oleks veel kaitstav? 

Euroopa Kohus on ühes märgilises kohtulahendis (Infopaqi kaasus) originaalsust selgitanud järgmiselt: „Mis puutub kaitstavate teoste osadesse, siis tuleb märkida, et need koosnevad sõnadest, mis eraldi võetuna ei moodusta neid kasutanud autori intellektuaalset loomingut. Alles nende sõnade valik, kasutus ja kombineerimine võimaldas autoril väljendada oma loomingulist meelelaadi algupäraselt ja aitas tal jõuda tulemuseni, mis kujutab endast intellektuaalset loomingut.“^[43] Ühes teises lahendis on Euroopa Kohus rõhutanud ka isikupära olulisust: „[S]elleks, et objekti saaks pidada algupäraseks, on ühtaegu vajalik ja piisav, et see peegeldab autori isikupära, väljendades viimase vabu ja loomingulisi valikuid.“^[44] Kokkuvõtteks, kui autoril ei ole valikuvõimalusi, siis ei saa rääkida ka tema loodud teose originaalsusest. 

Näide 3.1.1. Leonhard Lapini täiuslik pintslitõmme 

2018. aastal otsustas kunstnik ja arhitekt Leonhard Lapin luua Eesti Vabariigi juubeli puhul kunstiteose, millel on üks pintslitõmme.^[45] Kas Lapini loodud kunstiteos on originaalne autoriõiguse mõttes? Kuna kõnealuse teose loomisel on kunstnik teinud mitmeid valikuid – ta on saanud valida, milline pintslitõmme teha, millist pintslit ja värvi kasutada ning kuhu joon tõmmata –, võib tõepoolest öelda, et tulemus on originaalne. 

Tallinn Art Space’i video, milles Leonhard Lapin räägib teose „Üks joon“ sünnist: 

Mis on originaalsus?

Teose objektiivne vorm

Originaalsuse kõrval on teose teine oluline tunnus ja autoriõigusliku kaitse eeldus selle objektiivne vorm. Teos peab olema kuidagi väljendatud, sest autoriõigus ei kaitse teose ideed, vaid ainult idee väljendust mingis konkreetses vormis. Seni, kuni autor enda loodud teosest üksnes mõtleb, ei ole see kaitstav. Ent niipea, kui autor annab teosele mingi objektiivse vormi ning seda saavad näha, kuulda või muul viisil tajuda ka teised inimesed, muutub see kaitstavaks. Objektiivne vorm võib olla suuline, kirjalik või mingil muul viisil esitatud. Riigikohus on objektiivse vormi teemal öelnud järgmist: „[T]eose tunnuseks on mh autori loomingulise tegevuse väljendusvorm, mis annab edasi sisu. Väljendusvorm võib olla nii kujunduslik kui sõnastuslik.“^[46] 

Näide 3.1.2. Juustu maitse ei ole autoriõigusega kaitstav, kuna sel puudub objektiivne vorm 

2018. aastal jõudis Euroopa Kohtusse vaidlus, mille raames Hollandi määrdejuustu tootja Levola väitis, et nende määrdejuustu maitse on samamoodi autoriõiguse kaitse all nagu kirjandus-, kunsti- ja teadusteosed, ning süüdistas juustutootjat Smildet, et see on Levola määrdejuustu autoriõigust rikkunud. Euroopa Kohus aga leidis, et maitse kui selline ei vasta objektiivse vormi nõudele,: „[M]õiste „teos“ [nõuab] tingimata, et autoriõiguse kaitse objekt oleks väljendunud nii, et see oleks piisavalt täpselt ja objektiivselt identifitseeritav, olgugi et see väljendus ei pea tingimata olema püsiv. [—] Toiduaine maitse puhul ei ole aga täpne ja objektiivne identifitseerimine võimalik. Erinevalt näiteks kirjandusteosest, kujutava kunsti, kinematograafia- või muusikateosest, millel on täpne ja objektiivne väljendus, põhineb toiduaine maitse identifitseerimine eelkõige maitsetunnetusel ja ‑kogemusel, mis on subjektiivsed ja muutlikud, sest need sõltuvad eelkõige asjaomast toodet maitsva isikuga seotud sellistest faktoritest nagu tema vanus, toidueelistused ja tarbimisharjumused, aga ka toote maitsmise keskkond ja kontekst.“^[47] 

Teose väärtusneutraalsus

Autoriõigus ei kaitse mitte ainult ilusaid ja õilsaid teoseid. Seadusest tuleneb, et teose eesmärk, väärtus, konkreetne väljendusvorm või fikseerimise viis ei saa olla aluseks autoriõiguse mittetunnustamisele.^[48] Ka selline teos, mis solvab kedagi või on vastuolus avaliku korra või kõlbluse põhimõtetega, on autoriõiguslikult kaitstav. Kui kaitstaks ainult ilusaid ja õilsaid teoseid, tuleks kohtutel hakata otsustama, mis on ilus ja väärtuslik kunst. Autoriõiguse kehtimiseks ei pea teos olema üldsusele meelepärane. Ent teose autoriõiguslik kaitstus ei tähenda, et selle loojale ei võiks kaasneda negatiivseid tagajärgi, kui ta oma teosega kedagi solvab või laimab. Kahju kannatanu saab alati nõuda kahju hüvitamist ja teda kahjustava tegevuse lõpetamist.