2.1. Kes on autor ja kuidas tekib autoriõigus?
Autoriõiguse seaduse järgi on teose autoriks füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on loonud originaalse teose kas kirjanduse, kunsti või teaduse vallas. Teos on originaalne ehk algupärane juhul, kui see on autori või autorite intellektuaalse loomingu tulemus. Muid tingimusi autoriks olemisele autoriõiguse seadus ei esita, mistõttu saab autoriks olla ka näiteks kolmeaastane laps või piiratud arusaamisvõimega isik.
Kuna autor peab olema füüsiline isik, ei saa autoriks olla näiteks loom, isegi kui loom on teose loonud. Hea näide looma autorsuse üle puhkenud vaidlustest on 2011. aastast pärinev ahviselfi juhtum (vt näide 2.1.1.). Asjaolu, et loom ei saa olla autor autoriõiguse tähenduses, ei tähenda, et looma loodud teoseid ei saaks arvestatava hinnaga müüa (vt näide 2.1.2.).
Näide 2.1.1. Vaidlus makaagi selfie autorsuse üle.
Suurbritannia loodusfotograaf David Slater pildistas aastatel 2008–2011 Indoneesias Põhja-Sulawesil looduskaitse all olevaid tuttmakaake. Ühe sessiooni käigus said ahvid statiivil paikneva fotoaparaadiga endast ise pilte teha. Slater avaldas need fotod ajakirjanduses ning lugu selfisid teinud ahvidest osutus väga populaarseks. Mõni aeg hiljem laadis need ajakirjanduses levinud fotod oma andmebaasi ka Wikimedia Commons. Fotograaf palus pildid pildipangast eemaldada, viidates autoriõigusele, kuid Wikimedia Commons väitis, et kuna fotograafi kirjelduse kohaselt on fotod teinud makaagid ise ja kuna loom ei saa autoriõiguse seaduse järgi autor olla, siis on pildid vabalt kasutatavad. Sama seisukohta on väljendanud ka Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia intellektuaalomandi bürood.
Siinne foto pärineb Wikimedia Commonsi pildipangast, kus selle juures on märkus: „See fail on avalik omand [public domain], kuna selle on loonud loom ja sel puudub inimesest autor, kellele autoriõigus saaks kuuluda.“
Näide 2.1.2. Pigcasso – maailmakuulus loomast kunstnik
Asjaolu, et loomale ei saa kuuluda autoriõigus, ei tähenda, et looma loodud teosed ei võiks olla edukad, ka müügitulu mõttes. Pigcasso on Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit 700-kilone emis, kelle maalid on äratanud huvi ja leidnud ostjaid üle kogu maailma. Ta sündis 2016. aastal ühes tööstuslikus seafarmis, kust tema praegune perenaine Joanne Lefson ta vabastas ja oma mittetulundusliku ühingu Farm Sanctuary SA peetavasse tallu elama viis. Emise loodud maalide eest on tänaseks makstud tuhandeid naelu. Tulu kasutab Lefson oma ühingu arendamiseks, mille eesmärk on edendada debatti tööstusliku loomakasvatuse probleemide ja loomade julma kohtlemise teemal.
Pigcasso ja tema loodud teos „Wild and free“.
Allikas: BhamBliksem, Wikimedia Commons.
Autoriks ei saa olla ka masin. Samas on maailmas aina enam näiteid tehisintellekti loodud teostest. See on põhjustanud aktiivset arutelu selle üle, keda tuleks lugeda tehisintellekti loodud teose autoriks. Üldistatult võib öelda, et tehisintellekt kui selline ei saa olla autor. Eraldi teema on, kas tehisintellekti autor saab olla tehisintellekti loomingu autoriks.
Näide 2.1.3. Arvutiga genereeritud Rembrandt
2016. aastal lõid teadlased arvuti abil n-ö uue Rembrandti maali. Selleks analüüsiti Rembrandti stiili, koostati tema maalidel esinevatest elementidest mahukas andmebaas ning loodi arvutiprogramm, mis genereeris Rembrandtile iseloomulikus stiilis uue portree. Kuna päris maal on mingil määral ruumiline, loodi uuest portreest ka kolmemõõtmeline kujutis, mis seejärel 3D-printimise tehnoloogiat kasutades välja trükiti. Protsessi tutvustab järgnev video ning lisainfot leiab projekti kodulehelt.
Näide 2.1.4. Ornella Muti portree Raffaeli stiilis
2018. aastal lõi kunstnik Joseph Ayerle projekti „Paratemporealis“ raames mitmeid teosed, mille tegemiseks kasutas ta muu hulgas tehisintellekti, täpsemalt neuraalseid võrgustikke. Näiteks teosel „Tüdruk Triestest“ kujutatud näo aluseks on võetud Itaalia filminäitleja Ornella Muti portreefoto, mille põhjal arvutiprogramm on loonud renessansiajastu kunstniku Raffaeli stiilis maali.
Joseph Ayerle’i arvutiprogrammi abil loodud teos „Tüdruk Triestest“.
Allikas: Joseph Ayerle. Wikimedia Commons.
2018. aastal lõi kunstnik Joseph Ayerle projekti „Paratemporealis“ raames mitmeid teosed, mille tegemiseks kasutas ta muu hulgas tehisintellekti, täpsemalt neuraalseid võrgustikke. Näiteks teosel „Tüdruk Triestest“ kujutatud näo aluseks on võetud Itaalia filminäitleja Ornella Muti portreefoto, mille põhjal arvutiprogramm on loonud renessansiajastu kunstniku Raffaeli stiilis maali.
Joseph Ayerle’i arvutiprogrammi abil loodud teos „Tüdruk Triestest“.
Allikas: Joseph Ayerle. Wikimedia Commons.
Juriidiline isik, näiteks äriühing (osaühing, aktsiaselts), mittetulundusühing või riigiasutus, ei saa olla autor, küll aga võivad talle kuuluda autori õigused. Näiteks võib autor olla oma õigused äriühingule müünud või kinkinud. Ka siis, kui autor töötab töölepingu alusel ettevõttes või mõnes muus organisatsioonis ning loob teose oma töökohustuste täitmise raames, siis juhul, kui ta pole tööandjaga kokku leppinud teisiti, kuuluvad tema loodud teose varalised õigused tööandjale (varaliste õiguste kohta vt 4.2 peatükk).
Autoriõigus tekib autorile teose loomisel ning erinevalt tööstusomandist ei pea autoriõiguse tekkimiseks autor ei ennast ega teost kusagil registreerima. Sisuliselt piisab autoriõiguse tekkeks teose loomisest, näiteks pildi joonistamisest, laulu või luuletuse kirjutamisest – peaasi, et teos oleks loodud objektiivses vormis ehk oleks teistele nähtav, kuuldav või muul viisil tajutav. Teos võib olla ka suuline, näiteks kõne või ettekanne. Autoriõiguslik kaitse tekib teosele sõltumata sellest, kas teos on avalikustatud või mitte.
Teose autoriks peetakse isikut, kelle nime all teos avaldatakse. Teose autorsust ehk autoriks olemist tunnustatakse ja eeldatakse seni, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Sellist eeldust nimetatakse autorsuse presumptsiooniks. Autoriõigus tekib ka siis, kui teos avaldatakse pseudonüümi all. Heaks näiteks on Edward von Lõngus, kelle tänavakunsti teoseid on näinud paljud, kuid kelle isikunimi on avalikkusele teadmata (näide 2.1.5.).
