4.2. Autori varalised õigused
Autoril on õigus mis tahes viisil oma teost kasutada ning lubada ja keelata oma loomingu kasutamine ka teistel. Sel eesmärgil on autoriõiguse seaduses ette nähtud autori varalised õigused. Erinevalt isiklikest õigustest, mis on autoriga lahutamatult seotud, on varalised õigused vabalt võõrandatavad ehk autor saab neid müüa ja kinkida. Ühtlasi saab autor sõlmida litsentsilepinguid, mille alusel lubab ta teistel oma teost kasutada.
Autori varaliste õiguste terviklik loetelu on esitatud autoriõiguse seaduses, allpool on välja toodud üksnes olulisimad.
- Õigus teost reprodutseerida ehk kopeerida on üks vanimaid ja peamisi autori varalisi õigusi. Inglise keeles kasutatakse autoriõigusest rääkides vastet copyright, see on sisuliselt sama mis right to copy ehk õigus teha koopiaid. Kopeerimisõigus hõlmab ka sellist kopeerimist, mille korral teose formaat muutub, näiteks fotopaberil pilt või lõuendil maal digitaliseeritakse. Samuti on kopeerimisega tegemist siis, kui helifail laaditakse näiteks Soundcloudi või YouTube’i, kuna failist tehakse koopia teenuse serveritesse, ning siis, kui fail laaditakse veebist alla oma seadme kõvakettale.
- Õigus teost levitada tähendab, et autoril on õigus anda oma teos ja selle koopiad üldsusele kasutada (näiteks raamatuna, CD-na, maalina). Pärast teose esmamüüki autori levitamisõigus lõpeb ehk ammendub. Seega, kui autor on raamatu maha müünud, saab ostja selle ise edasi müüa.
- Töötlemise ja tõlkimise õigus on seotud teose muutmisega. Sel on kokkupuude autori ühe isikliku õigusega ‒ teose puutumatuse õigusega ‒ ning selle alusel saab autor nii ise oma teost muuta kui ka lubada seda teha teistel. Seda õigust kasutatakse ka siis, kui võetakse olemasolevatest muusikapaladest sämpleid ning kasutatakse neid uute muusikateoste loomisel.
- Õigus teost avalikult esitada ja see üldsusele kättesaadavaks teha seondub autori õigusega anda teistele võimalus oma loomingust osa saada, näiteks kontsertidel, DJ esinemisel klubis või salvestatud muusika mängimisel taustaks poes või restoranis. Teose avaliku esitamise loa peab hankima see isik, kes teose avalikku esitamist korraldab, näiteks kontserdikorraldaja või restoranipidaja. Üldsusele kättesaadavaks tegemise õigus võimaldab muu hulgas rakendada kõikvõimalikke digitaalseid platvorme, ka voogedastusplatvorme, kus iga kuulaja saab kuulata just seda pala, mida soovib, ja just siis, kui soovib, ehkki ta ise teose koopiat (digitaalset helifaili) ei oma. Järelikult võib ka internetis mis tahes teost, olgu see muusikateos, kirjandusteos või kujutava kunsti teos, levitada üksnes juhul, kui autor on selleks selgesõnaliselt loa andnud.
Näide 4.2.1. Andrus Kivirähki romaani „Mees, kes teadis ussisõnu“ tõlked
Andrus Kivirähki üks menukaimaid teoseid on romaan „Mees, kes teadis ussisõnu“, mille andis 2007. aastal välja Eesti Kirjanduse Sihtasutus ja mida on nüüdseks tõlgitud vähemalt 15 keelde, sealhulgas läti, tšehhi, prantsuse, vene, hollandi, taani, inglise, ungari, hispaania, saksa, leedu, makedoonia, poola, jaapani ja seto keelde.
Tõlkeõigus on üks autori varalistest õigustest. Kui mõni kirjastaja soovib tema teose tõlkida ja mõnes muus riigis välja anda, peab ta selleks saama autorilt või teda esindavalt kirjastajalt loa. Tavaliselt esindab autori õigusi kirjastus, ent Eesti kirjanikud esindavad sageli oma õigusi ise ja sõlmivad seega ka kõikide väliskirjastustega, kes nende teoseid tõlkida soovivad, lepingud otse.
Kollaaž romaani „Mees, kes teadis ussisõnu“ teistes keeltes ilmunud väljaannete kaanepiltidest.
Allikas: Eesti Kirjanduse Keskus.