7.2. Piraatlus
Piraatluse mõiste autoriõiguse kontekstis kasutamine ulatub ajas kaugele tagasi. Sõna ise tuleneb kreeka keelest, peirates (’piraadid, mereröövlid’). Loomevarguse ehk plagiaadi tähenduses pärineb viiteid nõndanimetatud sõna- või mõttepiraatidele 17. sajandi Inglismaalt, kui luuletaja John Donne nimetas wyt-pyrat’iteks teisi autoreid, kes varastasid tema sõnu ja mõtteid. Kõige uuem piraatlusviis saabus interneti tulekuga, kui kasutajatel avanes võimalus üksteisega faile jagada (ingl peer-to-peer, P2P ’kasutajalt kasutajale’). 1999. aastal loodi muusikafailide vahetamise platvorm Napster, mis avas kultuuri- ja meelelahutustööstuse jaoks uue ning esiti suuri väljakutseid täis ajastu. Ehkki Napster õnnestus paar aastat hiljem kohtuotsusega sulgeda, järgnesid kohe uued platvormid, teiste hulgas Pirate Bay, Kazaa ja LimeWire. Võitlus õiguste omajate ning tasuta ja vabalt veebis failide jagamist võimaldavate platvormide vahel kestab tänini.
Tänapäeval mõeldakse piraatluse all üldjuhul autoriõigusega kaitstud teosest (näiteks muusikapalast, filmist, raamatust või arvutiprogrammist) ilma loata ja enamasti ärilisel eesmärgil koopiate tegemist ja nende levitamist, ka veebis. Samas on veebis kopeerimisel ja jagamisel ka mitmesuguseid muid eesmärke ja P2P põhimõttel toimuv jagamine ei taotle sageli mingit ärilist kasumit, ehkki seda võimaldav platvorm teenib tõenäoliselt digireklaami müügist siiski tulu. Kuna sageli laaditakse internetist filme ja muusikat alla pelgalt enda tarbeks, on tekkinud eksiarvamus, et allalaadimine on lubatud ning vaid üleslaadimine ja levitamine on piraatlus ja seega keelatud.
Näide 7.2.1. Kas piraatlus on endiselt probleem?
Piraatlus sai muusika- ja filmitööstusele probleemiks füüsiliste andmekandjate ajastul, kui seadusvastaselt toodetud kassette ja CD-sid oli päris palju liikvel. Pärast interneti laialdasemat kasutuselevõttu ning Napsteri ja teiste sarnaste failijagamisplatvormide loomist on tulnud võidelda ka internetipiraatlusega. Aga mil määral on see tänapäeval probleem?
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) viis hiljuti läbi uuringu, milles koguti ja analüüsiti andmeid piraatluse kohta Euroopa Liidus aastatel 2017–2020. Üldjoontes on piraatlus sel ajavahemikul vähenenud 50%. Piraatluse põhiosa moodustab televisioonitoodang (70% kogumahust) ning ülejäänu film ja muusika. 80% piraatlusest toimub voogedastuse vahendusel. Kahanemise peamiste põhjustena toob aruanne esile inimeste teadlikkuse kasvu ning seaduslike teenuste valiku ja kvaliteedi paranemist.
1. graafik. Piraatluse suundumused Euroopa Liidu liikmesriikides aastatel 2017–2020.
2. graafik. Piraatluse keskmine maht ja maht ühe inimese kohta Euroopa Liidu riikides eri sisuvaldkondade (film, muusika, televisioon) kaupa.
3. graafik. Filmipiraatlus riikide kaupa ja levitamisviiside lõikes.
4. graafik. Muusikapiraatluse suundumused aastatel 2017–2020.
5. graafik. Muusikapiraatlus riikide kaupa ja levitamisviiside lõikes.
Näide 7.2.2. Eestis piraatluse eest määratud karistused
Autoriõiguse rikkumise alaseid kohtuasju on Eestis olnud seni pigem vähe, kuid internetipiraatlusega seotud juhtumeid siiski leidub. Näiteks 2007. aastal määrati kahele inimesele piraatkoopia valmistamise eest (KarS § 222 lõige 1) rahaline karistus, esimesel juhul 30 miinimumpäevamäära (50 krooni) ulatuses, s.o kokku 1500 krooni, ning teisel juhul 30 päevamäära (407 krooni) ulatuses, s.o kokku 12 210 krooni. Mõlemal juhul seisnes rikkumine mängufilmi „Klass“ salvestisest ilma loata digitaalse koopia tegemises ja internetti üles laadimises.
2011. aastal mõisteti sama paragrahvi alusel süüdi veebilehte eestitorrent.com pidanud ning sinna ilma loata muusikat ja filme üles laadinud isik, kellele määrati rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, kokku 645 eurot.
2012. aastal mõisteti aga kaheksakuuline tingimisi vangistus inimesele, kes oli oma Orkuti platvormi konto kaudu ilma loata levitanud mitme Eesti artisti albumeid. Samal eesmärgil oli ta kasutanud ka Pirate Bay platvormi. Tekitatud kahju katteks tuli tal tasuda kokku üle 7000 euro suurune kahjutasu eri osapooltele, sealhulgas Eesti Autorite Ühingule ja mitmele fonogrammitootjale.