4.3. Autoriõiguse ajaline kehtivus

Kui kuninganna Anne’i statuut, ilmselt maailma esimene autoriõiguse seadus, 1710. aastal Suurbritannias jõustus, määras see autorile kuuluvate õiguste kehtivuse ajaks 14 aastat, millele lisandus võimalus neid seejärel veel 14 aasta jagu pikendada. Hiljem on nende õiguste kehtivuse aega järk-järgult pikendatud ning tänapäeval Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, kehtib autoriõigus nii autori eluajal kui ka 70 aastat pärast tema surma, kusjuures seda aega hakatakse arvestama autori surmale järgneva aasta 1. jaanuarist. 

Autorile kuuluvad õigused kehtivad piiratud aja, seevastu autorsus ehk teose autoriks olemine ei aegu. Sajandeid tagasi elanud autoreid, olgu William Shakespeare’i, Homerost või Isaac Newtonit, tuleb ka tänapäeval tunnistada nende loodud teoste autoritena, hoolimata sellest et nende teoseid ei kaitse enam autoriõigus ja need on vabalt kasutatavad.