7.1. Autoriõiguse rikkumise tagajärjed

Autoriõiguse karistusõiguslik kaitse 

Kõige raskemate autoriõiguse rikkumiste korral on tagajärjed sätestatud karistusseadustikus (KarS). Järgnevalt on esile toodud mõned tavalisimad rikkumised ja nende eest ette nähtud karistused. 

  1. Autorsuse rikkumine. Kellegi teise teose või selle esituse oma nimel üldsusele teatavaks tegemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Sellise rikkumise korral on sisuliselt tegemist plagiaadiga (vt altpoolt). 
  2. Piraatkaubandus. Teadvalt autoriõigust või sellega kaasnevat õigust rikkuva kauba valmistamise, müümise, rentimise, hoidmise, edasitoimetamise või sellega muul viisil kauplemise eest kutse- või majandustegevuses, kui rikkumisega saadud kasu või tekitatud kahju ületab kahtekümmend miinimumpäevamäära, karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. 
  3. Autoriõiguse rikkumine. Autori või autoriõigusega kaasneva õiguse omaja varalise õiguse rikkumise eest varalise kasu saamise eesmärgil karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 

Selleks, et rikkujat saaks karistusõiguslikult vastutusele võtta, peab rikkumine olema arvestatav ning üldjuhul olema toime pandud kasu saamise nimel.  

Autoriõiguse rikkumisega kaasnev tsiviilvastutus 

Kui rikutakse autori isiklikke või varalisi õigusi, järgneb sellele tsiviilõiguslik vastutus. Näiteks kui kopeeritakse autori loodud teost ilma tema nõusolekuta ning taoline tegevus ei ole lubatav ka vabakasutusena (näiteks hariduserandi alusel), siis saab autor nõuda rikkujalt järgmist

  1. teose õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; 
  2. teose õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist; 
  3. teose õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist. 

Minemata autori õiguskaitsevahendite käsitlemisel liiga süvitsi, on oluline välja tuua, et autor saab rikkumise keelata (pöördudes kas otse rikkuja poole või kohtusse) ning nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist ja alusetult saadu väljaandmist. Alusetult saadu väljaandmise korral saab autor nõuda, et rikkuja tasuks talle teose õigusvastase kasutamise tulemusena teenitud tulu. 

Näide 7.1.1. Vähe noote, aga palju vaidlust 

Tuntud Eesti kaubamärgi „Põltsamaa“ tooteid on juba 1990. aastatest reklaamitud ühe ja sama tunnusmeloodiaga sõnade „Põltsamaa, ehtne ja hea“ taustal. Esimestes reklaamides kasutatud muusika, sealhulgas sellest ajast tuntud kaheksanoodilise tunnusmeloodia autor on Ivar Must. Kui AS Põltsamaa Felix (nüüd Orkla Eesti AS) hiljem reklaamist uusi versioone lõi, kasutati sama tunnusmeloodiat erisugustes stiilides ja seadetes, kuid reklaamiklippide muusika arranžeeringud ja tootmine telliti teistelt. 

2016. aastal kaebas Ivar Must AS Põltsamaa Felixi autoriõiguse rikkumise eest kohtusse. Hagejana leidis ta, et rikutud on nii tema varalisi õigusi kui ka isiklikke õigusi. Täpsemalt öeldes olevat rikutud tema „õigust autorsusele, kuna üheski kostja reklaamikampaanias ei ole hagejat seostatud reklaami muusikaga; õigust teoste puutumatusele, kuna aastate jooksul on teosest tehtud erinevaid töötlusi ja arranžeeringuid; õigust lubada lisada teosele teiste autorite teoseid; ja õigust teost täiendada“. Kostja vaidles vastu peaaegu kõigele, väites, et Musta autorsuse kohta pole tõendeid ning et uusversioonide puhul pole tegemist mitte sama teose kasutamisega, vaid iseseisvate teostega. Pealegi olevat töö toona tehtud töövõtulepingu alusel, mistõttu autoriõigus läks eeldatavasti üle tellijale.  

2018. aastal tegi Tartu Maakohus otsuse, et AS Põltsamaa Felix ei ole Ivar Musta autoriõigusi rikkunud. Otsus kaevati edasi Tartu Ringkonnakohtusse, kes leidis, et Musta õigusi on siiski rikutud, ja rahuldas hagi osaliselt. Seejärel jõudis vaidlus Riigikohtusse, kes otsustas, et ringkonnakohus on eksinud, ja saatis asja uuele arutlusele. Ringkonnakohus rahuldas taas hagi osaliselt, mõistes Ivar Mustale välja üle 60 000-eurose hüvitise. See hõlmas rikkumise teel saadud tulu 41 153 eurot, umbes 6000 eurot kahjuhüvitist ja kohtumenetluse vältel lisandunud viivist.   

Nagu näha, võib kaheksanoodilise meloodia autorsuse üle vaielda pikalt ja kulukalt. Ent veelgi märgilisem ja pikemaajalisem oli ansambli Kraftwerk ning produtsendi Moses Pelhami vahel tekkinud vaidlus, mis puhkes 1999. aastal ja sai lahenduse Euroopa Kohtus alles 2019. aastal. See 20 aastat kestnud vaidlus puudutas 2-sekundilist sämplit, üht trummibiiti Kraftwerki 1977. aasta palast „Metal on metal“

Kraftwerk, „Metal on metal“