6.2. Teose vaba kasutamine
Teose kasutamine ei pruugi põhineda üksnes õiguste omaja nõusolekul. Ilma autorilt luba küsimata võib tema teoseid kasutada järgmistel juhtudel:
- autoriõiguse kaitse tähtaeg on möödunud;
- soovitakse kasutada autoriõigusega mittekaitstavat ainest, näiteks fakte või seadusi;
- autor on lubanud tüüplitsentsi alusel oma loomingut kasutada;
- teost on plaanis kasutada sellisel viisil, mille kohta on autoriõiguse seaduses sätestatud vaba kasutamise erandid.
Eesti ja üldisemalt Mandri-Euroopa autoriõiguse traditsioon on tugevalt autorikeskne ja annab autorile laialdased ainuõigused lubada või keelata teistel tema teose kasutamine. Samas on ühiskonnaliikmetel teisi olulisi õigusi, näiteks õigus haridusele, sõnavabadusele ja kultuurile. Nende õiguste vahel tuleb leida tasakaal ning selleks on seatud autoriõigusele teatud piirangud, mida nimetatakse teose vabaks kasutamiseks.
Teose vaba kasutamise võimalused on olulised haridusasutustes, võimaldades õpilastel õppetöö eesmärgil lugeda näiteks artikleid, raamatuid ja muid allikaid, enamasti toimub see raamatukogude vahendusel. Samuti on raske ette kujutada vaba ajakirjanduse tõhusat toimimist, kui iga väljaöeldud sõna või kirjapandud teksti tsiteerimisel riskiks ajakirjanik autoriõiguse rikkumisega. Kuidas saaks toimida professionaalne kunsti- ja muude loomealade kriitika, kui kunstiteose või luulekogu analüüsides puuduks võimalus viidata algallikale, olgu see tekst või pilt? Teose vaba kasutamist võimaldavad piirangud ja erandid on olulised, et saavutada huvide ja õiguste vahel tasakaal.
Kuidas täpselt tõmmata piir ja milliseid erandeid lubada on pideva debati teema. Iga autor on midagi õppinud varasemate autorite loomingust ning teatud mõttes on igasugune looming alati seotud autorit ümbritseva kultuurilise ja laiemalt sotsiaalse konteksti ja keskkonnaga. Samuti on iga autor ise kultuuri tarbija. Peale selle on tänapäeva digiplatvormide ajastul igast inimesest saanud mingil määral autor, sest ka nutitelefoniga tehtud pilt, mida jagatakse sotsiaalmeedia vahendusel, on autoriõiguse objekt (teos). Digiplatvormide võimaldatud massilise sisuloome ja sisujagamise virvarris ei ole enam väga selget piiri professionaalse looja ja tema teose tarbijate vahel – iga uus infokild, pilt või video võib saada aluseks uuele töötlusele.
Vaba kasutamise põhimõtted ja kolmeastmeline test
Autoriõiguse seaduses on sätestatud kolm tingimust, mis peavad olema täidetud, et teose kasutamise viis oleks käsitletav vaba kasutamise erandina. See nõndanimetatud kolmeastmeline test on üks olulisimaid teose vaba kasutamise ehk vabakasutusega seonduvaid põhimõtteid, mille eesmärk on anda autorile piisav kindlus, et tema teose vaba kasutamisega ei kahjustataks tema õigusi.
Kolmeastmeline test näeb ette järgmised tingimused:
- vabakasutus peab olema seaduses eraldi sätestatud, Eesti õigusruumis on kõik teose vaba kasutamise erandid nimetatud autoriõiguse seaduse §-s 18-254;
- vabakasutus ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega, s.t autor ei tohi teose vaba kasutamise tulemusena jääda oma tulust ilma;
- vabakasutus ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve.
Vaba kasutamise erandid laienevad ka autoriõigusega kaasnevatele õigustele. Allpool on tutvustatud mõningaid esitustele, fonogrammidele ja teistele kaasnevate õiguste objektidele laienevaid erandeid.
Vabalt kasutatavad on üldjuhul sellised teosed, mis on õiguspäraselt avaldatud ehk avaldatud autori nõusolekul. Teose avaldamisena käsitletakse näiteks selle trükis väljaandmist, müügile panemist, laenutamist, internetis kättesaadavaks tegemist ja mis tahes muul viisil üldsusele kasutada andmist. Lähtuvalt autori isiklikest õigustest on üksnes autoril õigus teos avaldada. Alles avaldamise järel saab teost autoriõiguslike erandite alusel ehk vabalt kasutada.
Vaba kasutamise erandite näited
Isikliku kasutamise erandi alusel on füüsilisel isikul lubatud kopeerida ja tõlkida avaldatud teos isiklikuks otstarbeks tingimusel, et ta ei tee seda ärilisel eesmärgil. Isikliku kasutamise erandile saavad tugineda üksnes inimesed. Organisatsioon (kool, selts) sellele tugineda ei saa. Erand lubab teost ainult kopeerida ja tõlkida, ent koopiaid näiteks internetis kättesaadavaks teha on keelatud. Erandina ei tohi kopeerida noote ja arvutiprogramme (v.a varukoopiad), isegi isiklikuks otstarbeks mitte.
Tsiteerimiserand on üks olulisimaid vabakasutuse juhte. Tsiteerimiseks ei pea autorilt luba küsima ja talle tasu maksma, kuid tsitaadi maht peab olema motiveeritud ehk põhjendatud. Tsiteerimise korral tuleb viidata tsiteeritud teose autorile ja allikale ning tsitaat peab olema ülejäänud osast (näiteks tekstist) selgelt eristatud, enamasti kasutatakse selleks jutumärke. Tsiteerida tohib vaid neid teoseid, mis on õiguspäraselt avaldatud. Tsiteerimiserandi puhul eeldatakse, et tsiteeritava teose mõtet ei moonutata, näiteks kasutades seda sobimatus kontekstis. Tsiteerimiserand ei piirdu üksnes kirjandusteostega, vaid tsiteerida saab ka näiteks muusika- ja kujutava kunsti teoseid.
Hariduserand on üldmõiste, mis hõlmab mitut õppetöö raames tehtavat autoriõiguse erandit. Hariduslikul eesmärgil teose vaba kasutamine ei tohi toimuda ärilisel eesmärgil, näiteks tasulisel koolitusel, ning ära tuleb märkida autor, teose nimi ja allikas. Allpool on esitatud mõned näited.
- Kasutamine illustreeriva materjalina – nii kirjandus-, muusika-, kunsti- kui ka muid teoseid võib kasutada näiteks loengute või esitluste illustreerimiseks. Samamoodi nagu tsiteerimise korral, tuleb ka sellistel puhkudel esile tuua autor ja allikas.
- Õppimise eesmärgil kopeerimine – teoseid on lubatud õppetöö tarbeks kopeerida, kuid ainult motiveeritud ehk põhjendatud mahus. Pigem tähendab see osa, mitte terviku kopeerimist. Õpiku täies mahus kopeerimine võib olla vastuolus kolmeastmelise testiga.
- Digitaalne kopeerimine ja üldsusele suunamine hariduslikel eesmärkidel – analoogne eelmisega, hõlmab teose digitaalset kopeerimist ja selle õpilastele kättesaadavaks tegemist piiratud keskkonnas, näiteks e-õppe keskkonnas, kuhu kõrvalised isikud siseneda ei saa. Koolitöid, mis sisaldavad teiste autorite loomingulise tegevuse tulemusi, ei tohi internetis üldsusele avalikustada. Sellised tööd peavad jääma kooli füüsiliste või digitaalsete seinte vahele (vt näidet 6.2.1.)
- Teose vaba avalik esitamine – koolis lavastatud näidendite eest ning seal korraldatud kontsertidel ja aktustel kasutatud teoste eest ei pea autoritasusid maksma. Osaleda võivad õpetajad ja õpilased ning õpilaste pereliikmed. Erand ei kehti siis, kui üritust reklaamitakse avalikkusele ning kõigil on võimalik pilet osta ja üritusel osaleda.
Näide 6.2.1. Internetti pandud koolitöö
Hariduserandi probleemi on käsitlenud ka Euroopa Kohus. Kohtu poole pöördus fotograaf, kelle tehtud pilti oli illustratsioonina kasutatud ühe õpilase hispaania keele seminari raames koostatud referaadis, mis oli kooli veebilehele üles pandud. Pildi oli õpilane leidnud reisiportaalist, kust selle sai piiranguteta alla laadida. Referaadis oli õpilane foto all esitanud viite ka allikana kasutatud veebilehele. Fotograaf väitis, et tema oli foto kasutamise õiguse andnud ainult reisiportaali haldajatele, ja leidis, et foto üleslaadimisega kooli kodulehele oli rikutud tema kui autori õigusi. Kohus jõudis järeldusele, et tõepoolest oli tegemist rikkumisega.
Panoraamivabadus
Meid ümbritsev linnaruum on täis arhitektuuriteoseid, näiteks hooneid ja parke. Samuti on siin-seal avalikus ruumis välja pandud skulptuure, maale, fotopannoosid ja muid teoseid, mida huvilised saavad tasuta vaadelda. Kui tegemist on üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuvate arhitektuuri-, kujutava kunsti, tarbekunsti- või fotograafiateostega, on lubatud neid autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata peaaegu ükskõik millisel viisil kopeerida või kujutada ning teistega jagada (ehk reprodutseerida ja üldsusele suunata) – tingimusel, et seda ei tehta ärilisel eesmärgil.
Seega võib igaüks minna Tallinnas Nunne tänavale ning sealsel haljasalal paiknevat Jaan Koorti 1929. aastal valminud pronkskuju „Metskits“ pildistada, üles joonistada või muul viisil jäädvustada ning tulemust jagada oma sõprade, tuttavate või isegi laiema avalikkusega (seni, kuni selle pealt ei teenita tulu).
Näide 6.2.2. Jaan Koorti „Metskits“
Üks tuntuimaid Tallinna avalikus linnaruumis paiknevaid skulptuure on Jaan Koorti 1929. aastal loodud pronkskuju „Metskits“. Panoraamivabadusele tuginedes võib igaüks minna Tallinnas Nunne ja Laia tänava ristmikule ning sealsel haljasalal paiknevat „Metskitse“ pildistada, üles joonistada või muul viisil jäädvustada ning tulemust jagada oma sõprade, tuttavate ja isegi laiema avalikkusega (seni, kuni selle pealt ei teenita tulu). Kuna huvi kuju vastu on eri aegadel avaldunud ka märksa pahatahtlikumas vormis kui vaatlemine või pildistamine – seda on korduvalt püütud varastada ja lõhkuda –, viidi see 1992. aastal hoiule Tallinna Linnamuuseumisse ning praegu asub pargis koopia.
Jaan Koorti „Metskitse“ koopia Nunne tänava haljasalal 2017. aastal.
Foto: Kulttuurinavigaattori. Wikimedia Commons.
„Metskitse“ originaal Nunne tänava haljasalal 1989. aastal.
Foto: Jaan Künnap, Wikimedia Commons.
Karikatuur ja paroodia
Paroodia ja karikatuuri all mõistetakse eelkõige kellegi või millegi pilamiseks loodud tekste ja pilte, sealhulgas uuema aja nähtustest meeme. Selle erandi peamine eesmärk on kaitsta sõnavabadust. Paroodia oma kõigis vormides võib mängida olulist rolli avalikus debatis ja teemade kriitilises käsitlemises ning olla hinnatud kunstilise eneseväljenduse vorm. Samas on mõistetav, et kui iga parodeerija peaks küsima ka kõige napima viite jaoks luba, siis pahatihti ei pruugiks parodeeritava teose autor seda anda.
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata on teose kasutamine karikatuuris või paroodias lubatud eeldusel, et algne teos on õiguspäraselt avaldatud ning seda kasutatakse motiveeritud mahus. Samuti tuleb ära märkida teose autor, teose nimi (pealkiri) ning avaldamise allikas.
Vaiko Eplik tasakaalust autoriõiguse ja erandite vahel