4.1. Autori isiklikud õigused

Isiklike õiguste üldine alus tuleneb Berni konventsioonist, mille kohaselt on autoril õigus nõuda autorsust teosele ja vaidlustada oma teose mis tahes moonutamine, lühendamine või muul viisil muutmine või teose väärtust kahandav muu tegevus, mis haavab autori au ja väärikust. 

Autoriõiguse seaduses sisalduv isiklike õiguste loetelu on pikem, kuid üldjoontes on see taandatav Berni konventsioonile. Isiklikke õigusi ei saa müüa ega üle anda, samas on isiklikud õigused päritavad. 

Üks kesksemaid autori isiklikke õigusi on õigus autorsusele ehk õigus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega. Teisisõnu, kui autor on teose (näiteks luuletuse, muusikateose või maali) loonud, siis on tal õigus nõuda, et teda tunnustataks selle autorina. Olukorda, kui keegi võtab teise autori loodud teose ja esitleb seda oma nime all, nimetatakse plagiaadiks ehk loomevarguseks. Plagieerija rikub teise inimese õigust autorsusele. 

Autorsuse õigusega on seotud ka õigus autorinimele. See tähendab, et autoril on õigus avaldada teos kas oma kodanikunime või pseudonüümi all. Samuti on tal õigus avaldada teos anonüümselt. 

Näide 4.1.1. Pseudonüümid 

Eestis on mitmeid loovisikuid ja kollektiive, kes kasutavad oma loomingu avaldamiseks varjunime ehk pseudonüümi, näiteks juba mainitud tänavakunstnik Edward von Lõngus. Räpparite seas on üsna tavaline artistinimede kasutamine, kuid enamasti ei tulene see soovist oma isikut varjata. Ent on ka neid autoreid ja esitajaid, kes seda soovivad. Nii näiteks otsustasid pseudonüümi kasutada nublu ja ansambli 5MIINUST liikmed. Ehkki nii nublu kui ka kahe 5MIINUST liikme isikunimed on tänaseks ajakirjanduses ja mujal avalikuks tulnud, ei toimunud see artistide endi soovil ning pälvis laiemat kriitikat. Isikunimede mis tahes kaalutlustel avaldamist autoriõiguse seadus ei reguleeri. Kui aga keegi soovib viidata mõnele nublu esitatud muusikapalale, tuleb kindlasti kasutada tema esitaja- ehk artistinime, kuna just selle nime alt on ta otsustanud oma muusikat avaldada.  

VIDEO: nublu ja Reketi lugu „Mina ka“ pälvis 2019. aasta Eesti muusikaauhindade galal aasta parima loo tiitli.

Teine isiklike õiguste vundamendiplokk on õigus teose terviklikkusele ehk teose moonutamise keeld. Autoriõiguse seaduses on seda nimetatud teose puutumatuse õiguseks (õigus teose puutumatusele), mille järgi on autoril õigus teha ise või lubada teha teistel teoses endas, selle pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma tema nõusolekuta tehtud muudatusi. Teose terviklikkuse ehk puutumatuse õigusega seonduvad ka õigus teose lisadele, mille kohaselt autor ise otsustab, milliseid teiste autorite teoseid ta oma teosele lisada lubab, ning õigus autori au ja väärikuse kaitsele, mille alusel saab autor kontrollida, et tema loomingut ei muudetaks ega naeruvääristataks. 

Näide 4.1.2. Kohtuvaidlus Kihnu rahvamaja pärast 

2001. aastal avati Kihnus uus rahvamaja, mille olid projekteerinud Leonhard Lapin ja Toomas Rein. Nende loodud projekti elluviimiseks oli Kihnu vallavalitsus korraldanud riigihankekonkursi, mille võitis ehitusfirma FKSM. Seejärel tekkis aga vallavalitsuse ja ehitusfirma ning arhitektide vahel tüli, kuna viimaste sõnul „omastas ehitusfirma nende projekti“ ning seega ei saavat arhitektid autoritena „enam kontrollida ehituse kvaliteeti ja selle vastavust oma arhitektimõttele“. Tüli jõudis kohtusse ja vaidlus kestis kaks aastat. Vaieldi selle üle, kas Kihnu vallavalitsus kui projekti tellija on rikkunud arhitektide autoriõigust ning tekitanud neile moraalset kahju. Lapini ja Reinu sõnul erineb valminud ehitis projekteeritust oluliselt ning seega on neil häbi oma nime Kihnu rahvamajaga seostada. Lõpliku otsuse tegi Tallinna Ringkonnakohus ja sellega mõisteti kummalegi arhitektile moraalse kahju hüvitamiseks välja 25 000 Eesti krooni

Kihnu rahvamaja

Kihnu rahvamaja. 
Foto: Mona-Mia. Wikimedia Commons

Kolmanda isiklike õiguste vundamendiploki moodustavad õigus teos avalikustada ja õigus teos tagasi võtta ning õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist. Autorile on antud õigus otsustada, millal on tema teos (näiteks luuletus, maal või laul) avalikustamiseks valmis. Tema otsustab, millal ta jagab oma loomingulise tegevuse tulemust maailmaga. Veelgi enam, autoril on õigus oma teos ka tagasi võtta, näiteks saab ta enda kirjutatud raamatud müügilt tagasi kutsuda. Ja kui ta ei taha enam olla teosega seostatav, saab ta nõuda oma nime teoselt kõrvaldamist. Teose tagasivõtmisel ja autorinime kõrvaldamisel on ta kohustatud hüvitama kolmandatele isikutele selle tõttu tekitatud kahju, näiteks maksma kirjastusele oma raamatute müügilt kõrvaldamise eest hüvitist. 

Autori isiklikud õigused