9.2 Millist sisu tohin kasutada ja veebiplatvormile üles laadida?

Platvormile tohib üles laadida sellist sisu, mis vastab ühele järgmistest tingimustest: kasutaja on sisu ise loonud; kasutajal on sisu üleslaadimiseks olemas luba; sisu ei ole autoriõigusega kaitstud või sisu on avatud sisulitsentsiga antud vabaks kasutamiseks.

Kasutaja loodud sisu

Kui sisu on tervikuna loonud kasutaja ise, siis on tal selle kasutamiseks, muu hulgas veebis jagamiseks, olemas kõik õigused. Kirjutades ise ühe algupärase teksti ning avaldades selle Facebookis postitusena või Twitteris säutsuna, on kasutaja selle teksti autor. Ka Instagrami üleslaaditud foto, mille kasutaja on ise teinud, kuulub talle kui selle autorile. Kui laadida YouTube’i üles omatehtud video, milles on kasutatud enda loodud ja esitatud muusikat, on kasutaja korraga nii autor, esitaja kui ka video (audiovisuaalteose) tootja. Sisu loomisel peab olema hoolikas ja tähelepanelik, et kogemata ei lipsaks sisse teiste loodud sisu. Ka see, kui teha foto või ekraanitõmmis kellegi teise veebilehest, pildist või videost, võib olla tõlgendatav teise autori teoste kasutamisena enda teose osana (seotud reprodutseerimisõigusega ja teose muutmise või töötlemise õigusega).

Teiste loomingu kasutamine

Kui üleslaaditav sisu on tervenisti teiste looming või on kasutaja enda loodud sisu täiendanud osaliselt teiste loominguga (tekst, fotod, muud pildid, heli- või videoklipid), peab kasutaja olema saanud selleks kõikide teiste õiguste omajatelt loa. See kehtib ka juba avaldatud sisu kohta: isegi kui keegi on sotsiaalmeedias jaganud oma pilti ilma ligipääsupiiranguteta ja seda on lubatud kõigil platvormi kasutajatel edasi jagada, siis ekraanitõmmist tohib sellest teha ja seda veebis avaldada vaid autori loal.

Kasutades teiste loomingulise tegevuse tulemusi oma veebisisu loomisel tuleb üldjuhul luba küsida hoolimata sellest, kas teost kavatsetakse kasutada tervikuna või osaliselt. Eestis on üsna levinud eksiarvamus, et kui kasutada teiste sisu vaid väga väikeses mahus (näiteks sämplina), siis see on käsitletav vaba kasutamise erandina ja kelleltki luba pole küsida tarvis. Aga see ei vasta tõele, kasutatud teose maht (ka väga väike maht) ei oma tähtsust, v.a mõningatel teose vaba kasutamise juhtudel. See, et pilt, video või muu materjal on juba kellegi veebilehel avaldatud ei tähenda, et seda võib automaatselt sealt alla laadida ning ise kasutada (vt ka näide 6.2.1., mis puudutab veebis avaldatud koolitööd, kus oli luba küsimata kasutatud fotosid).

Kust leida õiguste omajate kohta teavet?

Kui on kavas mõne teose – pildi, muusikapala või videoklipi – kasutamiseks luba küsida, siis tasub meeles pidada, et ühel sellisel teosel võib olla mitut liiki õiguste omajaid. Salvestatud muusikapala hõlmab nii autorite, esitajate kui ka fonogrammitootja õigusi. Luba tuleb küsida ja see ka saada kõigilt asjaosalistelt. Eestis ega mujal maailmas ei ole veel olemas sellist autoriõiguse ja kaasnevate õiguste registrit, kust oleks võimalik igaühel järele vaadata, kellele kuuluvad ühe või teise teosega seonduvad õigused. Autorite ja ka esitajate isiklike õiguste alusel on ette nähtud, et nende teoste ja esituste avaldamisel tuleb autor ja esitaja ära märkida (v.a juhul, kui nad ise seda ei soovi). Seega võiks eeldada, et ka veebis avaldatud teose juures on sama info olemas, ent praktikas see alati nii ei ole. Veebis, iseäranis sotsiaalmeedias levitatavate fotode juures on harva kirjas, kes on pildi autor.

YouTube’is on võimalik video juurde lisada õiguste omajaid puudutav teave ning aina sagedamini tehakse seda ka Eestis (õiguspäraselt) avaldatud videote puhul.

Näide 9.2.1. Kelle käest küsida luba ja kust leida infot?

Ansambli Puuluup loo „Liigutage vastu“ video on üles laaditud YouTube’i Õunaviksi kanalisse. Õunaviks on 2003. aastast tegutsev Eesti plaadifirma, kes on välja andnud kõik Puuluubi albumid. Viidatud loo video all esitatud kirjeldusest leiab infot nii muusika autorite ja esitajate, video loojate kui ka tootja (producer) kohta, kelleks on märgitud Villem Valme / Õunaviks. Kõige lõpus on ära märgitud seegi, kellele kuulub litsents: CD Baby (on behalf of Õunaviks). See viitab, et video õiguste omaja on Õunaviks, kes on digitaalse levitajana kasutanud CD Baby teenust. Kui keegi peaks soovima Puuluubi videot kasutada, tuleb tal esmalt ühendust võtta Õunaviksiga, kellelt saab juba edasi uurida, kas luba tuleb küsida ka mõne teise videosse panustanud autori või esitaja käest.

Enamikul juhtudel saab teavet ka kollektiivse esindamise organisatsioonidest või loomeliitudest. Näiteks muusikateoste autorite kohta on infot ilmselt EAÜ-l ja fonogrammitootjate kohta EFÜ-l, arhitektuuriteoste autorite kohta võib pärida Eesti Arhitektide Liidult, kujutava kunsti autorite kohta Eesti Kunstnike Liidult. Tõsi, see ei pruugi lahendada kasutajate endi loodud sisu probleemi. Eeldatavasti on kasutaja ise oma sisu õiguste omaja ning saab selle edasiseks kasutamiseks anda loa. Paraku ei saa alati kindel olla, kas see kasutaja ise on omakorda kõik load hankinud.

Veebiplatvormid ja nende nõuded on erinevad, kuid üldjuhul tuleb teise loomingu kasutamisel ära märkida autori nimi, teose nimi ja allikas, kust teos pärineb.

Autoriõigusega kaitsmata loomingu kasutamine

Nagu öeldud, pole kõik teosed autoriõigusega kaitstud, olgu tegemist rahvaloomingu või mõne sellise teosega, mille autoriõiguse kehtivus on lõppenud, kuna autori surmast on möödas vähemalt 70 aastat. Kuna autoriõiguse kehtivus on riigiti erinev, tekib globaalselt toimivatel digiplatvormidel üks lisamõõde, mida tuleb teoste kasutamisel arvestada.

Isegi kui autoriõigus on aegunud ja teoste kasutamiseks pole vaja luba küsida, tuleb olla tähelepanelik muude selle teosega seotud õiguste suhtes. Teos ise ei pruugi olla (enam) kaitse all, aga selle esitus ja esituse salvestis võivad siiski olla. Sama lugu on piltidega: isegi kui fotol on kujutatud Leonardo da Vinci maali „Mona Lisa“, mis loodi ajal, kui autorite õigusi veel ei kaitstud ‒ võib öelda, et neid ei olnud ideena olemaski ‒, siis foto ise on autoriõigusega kaitstud ning selle kasutamiseks tuleb foto autorilt luba küsida.

Näide 9.2.2. Kui teos pole kaitstud, kuid esitus või fonogramm on

YouTube’i on üles laaditud video, milles Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester esitavad tuntud Prantsuse rahvaviisi „Karjased, oh öelge meile“. Esitatav teos on vabalt kasutatav, kuna tegemist on rahvaloominguga, kuid teose esitus, selle salvestus ja video on autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse all. Kuna video on avaldatud 2020. aastal, aeguvad kaasnevad õigused 1. jaanuaril 2091.

Video kirjelduses on öeldud, et salvestus pärineb Eesti Filharmoonia Kammerkoori albumilt „Jõul“ (2020) ning video on tootnud funTIME Showservice. Kui kellelgi on soov kasutada videot viisil, mida ei saa käsitleda teose vaba kasutamisena, siis eeldatavasti tuleb tal luba küsida nii kammerkoorilt kui ka tootjalt.

Litsentsitud sisu kataloogid

Kuna autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate väljaselgitamine ning teose kasutamiseks loa saamine võib olla päris keeruline, on paljud platvormid loonud spetsiaalsed kataloogid, mis sisaldavad eellitsentsitud teoseid, mida sisuloojad saavad üsna vabalt kasutada. Näiteks veebis piltide kasutamiseks on loodud sellised hõlpsasti ligipääsetavad kataloogid nagu Wikimedia Commons, Getty Images ja Shutterstock. Mitmeid ettevõtted pakuvad eellitsentsitud muusikateoste salvestiste katalooge, mille sisu tähistatakse sageli kui royalty free music või copyright free music. Need fraasid võivad aga eksitada, kuna royalty free music pole üldjuhul sugugi autoritasudest vabastatud muusika. Pigem viidatakse selle fraasiga ühekordse, kuu- või aastatasu eest kasutajale antavale litsentsile, mille saamise järel ei pea kasutaja muusika kasutamise eest ise enam autoritasusid maksma. See aga ei tähenda, et autoritasusid üldse ei makstaks, sellega tegeleb lihtsalt platvorm, mis seda teenust pakub.

Näide 9.2.3. Muusika litsentsimine kataloogidest

Järgnev näide on refereeritud Johanna Maria Mängeli artiklist „Kuidas kahest sekundist helilõigust võib saada 20 aastat kohtuvaidlusi?“ .

Lihtsaim variant sämpleid kasutada on teha seda selleks ettenähtud online-kaupluste ehk muusikatausta- või biidipankade kaudu, kuhu autorid oma teoseid müügiks ja vahel ka tasuta kasutamiseks üles panevad. Aga ka sellisel juhul on vaja tutvuda teose kasutamise tingimustega, mis määravad muu hulgas selle, kui palju tohib teost muuta ja millistel tingimustel tohib tuletatud teost müüa.

Üks populaarseid biidipanku on BeatStars, kus on üleval ka Eesti eduka produtsendi Jazzy Bubblezi looming. Tausta hind sõltub sellest, milliseid kasutusõigusi litsentsisaaja soovib ja kui kvaliteetset helifaili ta tahab. Kõige odavamalt saab Jazzy Bubblezi loo mp3-failina kätte umbes 30 euro eest, selle raha eest saab ostja õiguse lugu töödelda ehk oma sõnad sellele peale laulda, räppida või mõmiseda. Lisaks on reguleeritud materjali kasutamine ärilistel eesmärkidel. Tausta kasutanud uut teost võib faili või plaadina müüa 3000 koopiat ja voogedastada 500 000 korda. Kui neid piire soovitakse ületada, tuleb osta tausta kasutamise ainuõigused, mis maksavad Jazzy Bubblezil umbes 700–800 eurot, ning sellisel juhul ei tohi seda sama tausta enam kellelegi teisele kasutamiseks lubada ega müüa. Litsentsisaaja võib lugu esitada ja reprodutseerida piiramatus koguses, kuid 50% kõigist loo pealt teenitavatest autoritasudest kuuluvad Bubblezile. Seega saavad taustade autorid biidipankade kaudu sõlmida autorilepinguid, millega annavad teisele poolele üle osa oma varalistest õigustest või lihtsalt lubavad teost kasutada lepingus ettenähtud tingimustel.

Kuidas tohin kasutada teiste loodud sisu, mida platvormidelt leian?

Veebiplatvormil selle kasutajate avaldatud sisu on lubatud jagada, kasutades seejuures platvormi pakutavaid võimalusi. Tavaliselt on selleks platvormil loodud mingisugune jagamisfunktsioon. Avaldatud sisu jagamiseks on platvorm kõigilt oma kasutajatelt juba nõusoleku saanud, seda küsitakse tavaliselt kasutajakonto loomise käigus. Teiste loodud sisust ekraanitõmmise tegemine ja selle jagamine on lubatud ainult autori loal, kuna sedalaadi kopeerimiseks pole platvorm algse sisu avaldajalt luba küsinud.

Nagu eespool mainitud, on oluline veenduda, et ka veebis kasutataks sisu, mis on õiguspäraselt avaldatud. Seda kindlaks teha pole alati sugugi lihtne. Kuid tasub tähelepanu pöörata, et YouTube’is oma lemmikartisti videot kuulates või jagades viibiksite artisti ametlikul kanalil, mitte ei kasutaks teise kasutaja poolt üles laaditud koopiat.